relvastatud salku. 12. detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid põletama, sest neid olid õhutanud oraatorid, kes pidasid vajalikuks avaldama viha ja vägivalda mõisnike vastu. Üheksa päevaga rüüstati Eestis kokku 160 mõisat ja 40 viinavabrikut Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge ja kehtestas ülemaalise sõjaseisukorra, andes kogu võimu sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt tapetutele mõistsid sõjaväljakohtud mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele või karistati ihunuhtlusega. Paljud rahvuslikud liidrid, näiteks Päts, Teemant, Martna, põgenesid terrori eest välismaale.
kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner. Kohalik võim, ka kohtuvõim, läks sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt kohapeal tapetutele mõistsid sõjakohtud surma veel üle 500 isiku. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järelandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine. Revolutsiooni haripunkt oli mõisate põletamisega möödas, ent järgnevadki aastad olid rahutud. Alles 1908
Saksa rahvuslik tõus *1807 – oli kaotatud pärisorjus > kapitalismi areng > 1830 raudtee-ehitus ja tööstuse tõus *1845 toimus I laulupidu Wützburgis *Jena ülikoolis üliõpilasliikumine eesmärgiga kõiki sakslasi ühtseks riigiks ühendada *1848 revolutsioon -> Berliinis 10 päeva meeleavaldused -> politsei tulistas -> oli hukkunuid -> 18.03 barrikaadid ja ülestõus Berliini ülestõus: F. Wilhelm IV käsib vägedel lahkuda -> tapetutele korraldatakse riiklikud matused -> valitakse Preisi Rahvuskogu -> põhiseaduse vastuvõtt -> konstitutsiooniline monarhia Tööstuse areng jätkub *Sajandi keskel tekivad Preisis ja Saksimaal kudumis- ja ketrusvabrikud, Reini- Vestfaadi alal metallurgiatööstus *Essenis tegutseb Kruppi suurtükitehas *1850-1860 tööstuse kiire areng -> liberaalide mõju kasv Otto Leopold von Bismarck
Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner. Kohalik võim, ka kohtuvõim, läks sõjaväelaste kätte. Lisaks karistussalkade poolt kohapeal tapetutele mõistsid sõjakohtud surma veel üle 500 isiku. Sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järelandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine. Revolutsiooni haripunkt oli mõisate põletamisega möödas, ent järgnevadki aastad olid rahutud. Alles 1908
annaabi.ee 
