nidemeks. Konnektiivis lõpeb tolmukaniidist tulev juhtkimp. Tolmukoti seina rakukihid väljaspoolt sissepoole on järgmised: * epiderm ehk eksoteetsium-- ühekihiline; * endoteetsium ehk fibrooskiht -- suurte kiuliste kestadega ja kandilise kujuga, enamasti surnud rakkudest kiht *vahekiht -- mitmekihiline, koosneb väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib olla kadunud; * tapetkiht (tapetum) -- ühekihiline, väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib samuti olla kadunud. *Tolmupesades paikneb õietolm, mis koosneb tolmuteradest . Tolmuterade suurus on keskmiselt 15-50 µm, kuju võib olla kerajas, ovaalne, piklik või kuupjas. Tolmuterade arv sõltub liigist ja tolmlemisviisist - eriti ohtralt tekib tolmuteri tuultolmlejatel taimedel. EMAKAS * õites olevate viljalehtede kogu nimetatakse emakkonnaks . Viljalehed
avanemisviisid esinevad pikilõhest harvemini. Tolmukoti seina rakukihid väljaspoolt sissepoole on järgmised (joonis): 1) epiderm ehk eksoteetsium (exothecium) -- ühekihiline; 2) endoteetsium ehk fibrooskiht (endothecium) -- suurte kiuliste kestadega ja kandilise kujuga, enamasti surnud rakkudest kiht; 3) vahekiht -- mitmekihiline, koosneb väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib olla kadunud; 4) tapetkiht (tapetum) -- ühekihiline, väikestest rakkudest, valminud tolmukapeas võib samuti olla kadunud. Osal sugukondadest koosneb tapetkiht suurest amöboidsest, hulgatuumalisest rakust ehk periplasmoodiumist, mis on tekkinud paljude rakkude liitumisel pärast nende kestade kadumist. Erinevalt sellisest amöboidsest tapetkihist koosneb sekretoorne tapetkiht, mis esineb eelmisest sagedamini, tugevasti arenenud endoplasmaatilise retiikulumi ja diktüosoomidega rakkudest
Täiskasvanud sõnajalgtaim (sporofüüt) on palju pikaealisem, suurem ja keerulisema ehitusega kui eelleht (gametofüüt) ning sporofüüdi tunnuseid kasutataksegi erinevate sõnajalgtaimede liikide eristamisel. Ühe- või mitmerakukihilise seinaga sporangium areneb täiskasvanud taime lehe pindmisest rakkude rühmast või ühest rakust. Keskel tekib üks arhespoor, mis jaguneb eoste emarakkudeks (sporogeennne kude). Sporogeenset kude ümbritseb toitaieneterikastest rakkudest tapetkiht. Iga eoste emarakk jaguneb meiootiliselt neljaks eoseks - tekib tetraad. Looduses paljunevad sõnajalgtaimed enamasti eoste abil. Lisaks sellele on mitmed liigid võimelised paljunema ka vegetatiivselt - varre või lehepungade abil. Samamoodi võib sõnajalgu ka paljundada: a) eoste külvamise teel; b) maa sees kasvava risoomi jagamise teel; c) lehetipust juurutamise teel; d) lehe rool kasvavatest sigipungadest; e) lehe pinnale tekkivatest väikestest pungadest; f) maa pealse risoomi
annaabi.ee 
