Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb tema riietele sinna märgi õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ning tapab ta reetlikult. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust. Ta on abiellunud hunnide kuninga Etzeliga ja kutsub oma vennad kaaskonnaga külla. Hagen, keda on hoiatatud sõitmast, läheb siiski teistega koos. Kriemhildi ässitusel puhkeb pidusöögi ajal tüli, mis lõpeb tapatalgutega. Kõik burgundi kangelased hukkuvad, viimasena Hagen. Ta keeldub avaldamast omal ajal Kriemhildilt röövitud Nibelungide aarde peidukohta Reini põhjas, ehkki Kriemhild lubab talle aarde vastu elu. Kui selgub, et tapatalgutes on süüdi Kriemhild, surmab vana väepealik Hildebrand ka tema. Üks eepose iidseid allikaid on kahtlemata olnud muinasjutud. Nende motiivid seostuvad peamiselt Siegfriedi ja Brünhildiga. Muinasjutuline on Siegfriedi üleinimlik
Karl Suur võttis kasutusele kannused. Keskajal oli kuningavõim tihedalt seotud usu ja kirikuga. Kuninga põhilist rolli nähti ristiusu ja kristlaste kaitsmises. KARL SUUR 768- 814 Tema valitsemise ajal laienes Frangi riik märgatavalt. Piirialadel loodi piirimargid, mille etteotsa valitsejateks markkrahvid. Suurem osa valitsusajast viibis sõjaretkedel, sakside jt. mittekristlaste vastupanu murti küüditamiste ja tapatalgutega Karl Suure riik omandas Rooma impeeriumi mõõtmed ja 800.a kroonis paavst Karl Suure keisriks. Paavst tahtis tugevat liitlast ja tugevat kaitset. Kuna riik oli saavutanud Rooma impeeriumi mõõtmed vääris ta keisri tiitlit. Erinevalt Rooma riigist puudus Frangi riigis tugev keskvõim, riigi eri osade ja majanduslikud jm sidemed olid nõrgad. Suures impeeriumis oli vaja ametnike. Haridussüsteemi alused võeti üle Rooma riigist- 7 ti
oli seisukoht, et inimese tegusid määrab olulisel määral nn teadvustamatus ehk alateadvus ja et alateadvus koosneb peamiselt allasurutud seksuaalsetest tungidest. Tema kuulsamad õpilased ja ideede edasiarendajad olid Carl Gustav Jung ja Alfed Adler. 7. Alfred Nobel Rootsi insener ja tööstur, dünamiidi ja ballistiidi leiutaja, kes kogus lõhkeainete tootmisega hiigelvaranduse, kuid teda rõhus teadmine, et tema toodang on seotud sõja ja tapatalgutega. Seepärast pärandas ta osa oma varandusest spetsiaalsele fondile, mille protsentidest hakati igal aastal jagama preemiaid erinevates valdkondades "inimkonnale suurimat kasu toonud" isikutele. Esimened Nobeli preemiad määrati ja jagati välja viis aastat pärast leiduri surma, 1901. aastal. 8. Rabindranath Tagore indialane, kes sai esimesena kirjanduspreemia väljaspool Euroopat ( 1913. aastal), millest sai põhimõttelise tähtsusega sündmuseks maailma kultuuri- ja
annaabi.ee 
