(valdavalt surmajärgselt alles) e) Tõvestavad valgud on denaturatsioonile eriti vastupidavad, taluvad hästi keetmist, ülerõhku kuumutamisega, etanooli, UV-d. Priionhaigustesse surnud inimeste ja loomade laibad tuleb põletada. f) Haigus ei tunnista liikidevahelisi biobarjääre, levib ühelt liigilt teisele. Lammastel oli alguses 15-16. sajandil skreipi, tiirutas enne surma ümber on telje, kuni suri krampides. Tapasaadustest tehti loomasööta, mis jagunes karusloomadele (naaritsatele) ja veistele, kellel tekkis hullulehmatõbi. Veistelt läks see edasi inimestele, tänu brittidele, kes sõid ajutoite. Inimeste surmajuhtumeid aastas 30 - 40. Haiguse peiteaeg väga pikk, kuni paarkümmend aastat. Haigestumise viisid 1. Iseeneslik - mutatsioon, mille tagajärjel normaalne valk muutub tõvestavaks 2. Nakatumine - tõvestav valk peab tungima organismi ja sealt närvidesse
loomse või taimse päritoluga tooret ja tooteid (näit. sojavalk, kaseinaat, riis jt.), joogivett, lisaaineid. (ibid) 4.2 Tükilihast tooted Tükilihast toode on värskest lihast või hakklihast toode, millele võib olla lisatud maitse-, lisa või muid toiduaineid, kuid mida ei ole kuumtöödeldud, sealhulgas suitsutatud, kuivatatud, vinnutatud, või mis ei ole läbinud eespool nimetatud protsessidest kombineeritud töötlemist. (ibid) Tapasaadustest valmistatud jahutatud tükilihast tooteid tuleb säilitada temperatuuril mitte üle +3 C. (ibid) Linnulihast, farmis peetud või kütitud väikeuluki või küüliku lihast valmistatud jahutatud tükilihast tooteid tuleb säilitada temperatuuril mitte üle +4 C. (ibid) Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, farmis peetud või kütitud suuruluki või farmis peetud suurte lindude lihast valmistatud jahutatud tükilihast tooteid temperatuuril mitte üle +7 C. (ibid)
ega 3. kategooriasse: ülekanduvate haigustega loomade veri, taudikahtluse korral tapetud loomade veri. 3. kategooriasse määratakse toidukõlblik veri, kuid seda ei kasutata toidu otstarbel. Tabelis 18 on toodud tapasaagised loomaliikide kaupa, s.o rümba massi suhe looma tapaeelsesse elusmassi väljendatuna protsentides. Tabelites 19, 20 ja 21 on toodud tapasaaduste ja loomsete kõrvalsaaduste väljatulekud protsentides tapasooja rumba kohta. Veiste puhul moodustavad tapasaadustest/loomsetest kõrvalsaadustest suurima osa nahk, veri, pea, maod ja siseorganid. Siseorganitest kaalub kõige rohkem maks. Tapasaadused ja 3. kategooria loomsed kõrvalsaadused on mõlemad enam kui 20% suurima osakaaluga (tabel 20). Sooliselt on veistel üksikute komponentide osatähtsus erinev, suurim on erinevus lehmade puhul. Vasikad erinevad vähe täiskasvanud loomadest (tabel 21). Veiste sugu mõjutab aga lihas- ja
annaabi.ee 
