Mul on hea meel kuna suunasite meie kursuse antud väljaannet lugema. Arutelus moraali rollist teaduse juures äratas mu tähelepanu mõttekäik, kus viidati sellele, et justkui esmakordselt märgati tehnoloogia kahepalgelisust esimese maailmasõja ajal, mil kus mürkgaaside väljatöötamise tõttu seati kahtluse alla teadlaste eetilisus. See mõttekäik jääb mulle natuke arusaamatuks, sest ma ei tahaks uskuda, et varasemalt leiutatud oma eelkäijatest tõhusamad tapariistad ei tekitanud samasugust diskussiooni. Siinkohal meenub konkreetne näide keskaegsest perioodist, kus kirik keelas ära ambude (crossbow) kasutamise kristlaste vastu, sest antud relv olevat liiga surmav (ning ei vajanud kasutamiseks erilist treeningut). Kindlasti leidub veel teisigi varasemast ajast näiteid, kus teaduse tulemusena on saavutatud midagi väga tapvat, head või lihtsalt uhket, kuid ühiskonda seda just avasüli vastu võtta ei tahtnud ja leiti, et mõne leiutise autor on väga
Näiteprobleemid: · inseneriteave on nii keeruline, et teistel on ins tegevust raske jälgida tuleb ise teha otsuseid. Kuidas suhtuda probleemidesse, mille lahendamine käib üle jõu? Kui juhtkond sunnib seda lahendama · inseneri loodud objekti omadusi teab vaid tema ise obj heaolu = inseneri heaolu. Kuidas insener peab orienteeruma isiklike huvide ja ühiskondlike huvide vahel? · Inseneride poolt loodavad tapariistad kas on eetiline luua vahendeid tapmiseks? · keskkonnakaitselised ning meid ümbritsevat status quo't muutvad insenerilahendused kas see on eetiline? 2 Põhisätted Inseneri otsus projekti peatamiseks riski vähandamiseks toob kaasa kulutusi. Kumb kaalub kumma üles, kas oht või tulu? Kuidas määrata riski & kulutuste balansipiiri? Tehniliste probleemide lahendamise metoodika: · võimalike lahenduste genereerimine
" Tähtis oli muinaseestlasele loodus, folkloor, sõna targalt kasutamine. Iga sõna oli tähtis: valetamine, kurja ligi kutsumine, tühja jutu rääkimine, vandumine, vande murdmine olid väga tähtsal kohal. Luulelooming oli suuline, kuna ei teata, et eestlased oleks kirja kasutanud. Kirja algne tähendus on hoopis muster, kaunistus. Luule tähtsaim erivorm oli regivärsiline rahvalaul. Vanapagan oli kurjuse kehastus. Sepp = maag. Tuli, vesi ja raud ei ole mitte kui tööriistad vaid tapariistad. Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ilmselt piksejumalat pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2
Hohenzollerni poolt. Kuningas Hohenzollern kes kutsuti riiki valitsema väljastpoolt, toomaks lõppu kogu riiki laastanud intriigitsemisele ja poliitilisele võistlusele armastas puidunikerdamist ning seda märkab kõikjal lossis. Keerulised puidust tahutud skulptuurid kaunistavad seinu ning mööblit ja eest leiab ka aukartustäratava relvakollektsiooni, kus muu hulgas on esindatud ka Austraalia aborigeenide ning Aasia rahvuste tapariistad. Praegu on Pelesi lossist kujunenud Rumeenia üks tähtsamaid muuseume, kuhu iga rumeenlane oma elus korduvalt satub. Hall Bukarest Äsja rohelusest ning mägedest tulnutel ei tekita Rumeenia pealinn erilist vaimustust. Linna katab püsiv suduloor, mistõttu silmapiir on hallusesse mattunud ning ninas on kogu aeg kerge vinguhais. Õhureostust täiendab veelgi praht tänavatel ja parkides. Prügikastidest on Bukarestis suurem osa purustatud,
Rongkäik- pompe. Tuleb sõnasy 'saatkond'. Igal peol oma marsruut, rangelt paiga pandud. Igatahes lõpus see jõudis see välja vajalikku pühamusse. Rongkäigus olid aktiivsed osalejad ja passiivsed vaatajad, kelle arv olenes rongkäigu marsruudist. Rongkäigus liikus kõik tarvilik. Näiteks freskol: ohvriloomad, ratsanikud, väärikad riigiametnikud, veekandjad, talituse läbiviimise riistad, mis olid kaetud korvides kiste/kalathos (tapariistad). Viljatuulutusrest e liknon, kujutatud troonina. Sinna kuulusid ka laulud ja tantsud. Sinna kuulus mõnikord ka aischrologia- häbiväärse ütlemine, nö rituaalne ropendamine. Dirty talk naiste-meeste vahel, aga mingid piirid olid paigas. Nt sillanaljas (gephyraid), kus prostid ahistasid oma määrkustega rongkäiku. Rongkäiku võisid kuuluda ka mingid esemed, nt jumalarüü. Kanti ka mitmekülgseid maske mõnikord. Ohvriloomi võis olla väga palju, suurimatel võis olla isegi sadu
annaabi.ee 
