On see Jah, sülg, seemnevedelik, tupeeritis ja Jah, seemnevedelik, tupeeritis. On ka nakatav? ka rinnapiim. On ka erandeid erandeid. Huvitavat... • USA-s arvatakse, et iga teine kaupluses müüdav kana on salmonelladega saastunud. • Inglismaal peetakse saastunuks viiendikku müüdavatest linnumunadest. • Põhjamaades välditakse toidutoorme saastumist linnukasvatuses steriilse sööda kasutamisega ja lindude tapaliinil õhkjahutuse rakendamisega. • Tänapäeva maailmas arvatakse olevat 350 miljonit kroonilist B-hepatiidi viiruse kandjat. • igal aastal sureb 500 000 inimest B-hepatiidiga seotud haigustesse (äge ja krooniline B-hepatiit, maksavähk). • Mul ei ole olnud kokkupuuteid nende haigustega. Kasutatud allikad: • www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/.../nakkused/salmonelloos.pdf • http://www.vaktsiin.ee/hepatiit/ • teadmeteos „Eneke“ •
tailihasisaldusega rümpasid. Normaalsetes majanduslikes oludes on probleemiks liigse peki (rasva) kasutamine. Samas peaks meeles pidama, et selja- ja turjapekki on tarvis vorstitööstuses paljude vorstide tootmisel. Üheks põhjuseks, miks kasutatakse rümba kvaliteedi hindamist seljapeki paksuse järgi, on mõõtmisvahendite puudumine väiksemates lihatööstustes ja farmide tapapunktides tailihasisalduse määramiseks tapaliinil. Marmorsus tekib rasvkoe ladestumisel lihaskiudude vahele andes lihale marmorja välimuse, punaste lihaskiudude ja lihaskiukimpude vahel on heledad rasva triibud. Marmorsus on omane hea toitumusega veiselihale ning tõstab liha toiteväärtust. Sealiha puhul koguneb rasvkude enamasti naha alla ja kõhuõõnde, mitte lihaste sisse ja vahele. Hea marmorsusega on djuroki tõugu sigade liha, sellel lihal on kõrge (2,5-4%) intramuskulaarne rasvasisaldus.
tailihasisaldusega rümpasid. Normaalsetes majanduslikes oludes on probleemiks liigse peki (rasva) kasutamine. Samas peaks meeles pidama, et selja- ja turjapekki on tarvis vorstitööstuses paljude vorstide tootmisel. Üheks põhjuseks, miks kasutatakse rümba kvaliteedi hindamist seljapeki paksuse järgi, on mõõtmisvahendite puudumine väiksemates lihatööstustes ja farmide tapapunktides tailihasisalduse määramiseks tapaliinil. Marmorsus tekib rasvkoe ladestumisel lihaskiudude vahele andes lihale marmorja välimuse, punaste lihaskiudude ja lihaskiukimpude vahel on heledad rasva triibud. Marmorsus on omane hea toitumusega veiselihale ning tõstab liha toiteväärtust. Sealiha puhul koguneb rasvkude enamasti naha alla ja kõhuõõnde, mitte lihaste sisse ja vahele. Hea marmorsusega on djuroki tõugu sigade liha, sellel lihal on kõrge (2,5- 4%) intramuskulaarne rasvasisaldus.
kehas kogunenud veri jaotub ühtlasemalt veresoontesse. Veiste ja lammaste puhul soovitatakse näljadieedi pikkuseks kõige rohkem 24 tundi. Osa tapaeelsest näljadieedist tuleb pidada farmides. Näljadieedi kestus on kindlaks määratud selliselt, et ei kaasneks liha ja rasva kadu. Looma kehamass väheneb ainult seedekulgla sisaldise arvel. Tühja seedekulgla korral on tagatud hügieeniline lihakehade töötlemine tapaliinil (kõhu noaga avamisel väheneb oht sisselõigete tegemiseks kõhuõõne elunditesse). Uutes hügieenieeskirjades on mitmes kohas nõutud, et tapale saadetavad loomad peavad olema puhtad. Nõude kehtestamise eesmärk on vältida liha saastumist tapmise ajal ja tagada liha õigusaktides sätestatud mikrobioloogiline kvaliteet. Seetõttu on soovitatav määrdunud loomad enne tapale viimist mõneks päevaks puhtasse keskkonda viia või hoolitseda korraliku ja puhta 10
22 vahelt), sõrad, jalad (lindude puhul) esijalad randmeliigesest (va veistel) ja saba (viimase ristluulüli ja esimese sabalüli vahelt, erandiks on linnud). (ibid) Liha toidukõlblikuse otsustavad ainult selleks volitatud veterinaararstid-lihakontrollijad. (ibid) 3.1 Liha märgistamine Toidukõlblikust märgistatakse veterinaararstide poolt templiga ehk tervisemärgiga. Veterinaarkontrolli lihakehadele ehk rümpadele teostatakse tapamajas tapaliinil. Igal tükeldatud rümbaosal peab olema vähemalt üks templijäljend. Märgistamiseks kasutatakse templeid, mille põhjad on roostevabast terasest või kummist. Tempelijäljend peab olema selgesti loetav, ei tohi olla laiali valgunud ning peab olema mittekuluv. Templijäljendi tegemiseks kasutatakse toiduvärve: võlupunane AC (E129), pruun HT (E155), briljantsinine FCF (E133), metüülsinist või amaranti sisaldavat templivärvi. (ibid)
annaabi.ee 
