13. PSE- liha, selle olemus ja tekkepõhjused. PSE ( pale, soft, exudative hele, pehme, vesine) DFD (dark, firm, dry tume, tihke kuiv) Elava looma lihastes olevat glükogeeni kasutatakse organismi varustamiseks Glükoosiga (liikumisel) Glükogeeni kiire lõhustumine toimub ka stressi tulemusena, mida põhjustab adrenaliini eritumise. Tapmise ajal on lihastes erinev kogus glükogeeni, mille kogus sõltub tapaeelsest stressist (suure stressi korral araldub adrenaliini ja glüpkogeeni hulk väheneb) Elava lihase pH on praktiliselt neutraalne (6,8-7,2) Tapmise järel ei saa lihased enam hapnikku ja glükogeenist tekkiv piimahape jääb oksüdeerimata. Pärast tapmist väheneb 24 h jooksul 5,6-ni. (glükogeen laguneb piimhappeks anaeroobne glükolüüs). Et piimhapet ei viida enam vereringe abil lihastest välja, siis see akumuleerub ja pH langeb aeglaselt.
üksikult, hoides lõua alt ning toetades teise käega küljelt. 4.Tapaloomade tapaeelne pidamine ja kohtlemine. Veiste ja lammaste tapaeelne pidamine farmis Tapaeelne näljutamine e paast vähendab glükogeenivaru ja energia moodustumist veo- ja tapaeelsel ajal. Nälg alandab ka südame löögisagedust, tühja mao korral on hingamine kergem ja kehas kogunenud veri jaotub ühtlasemalt veresoontesse. Veiste ja lammaste puhul soovitatakse näljadieedi pikkuseks kõige rohkem 24 tundi. Osa tapaeelsest näljadieedist tuleb pidada farmides. Näljadieedi kestus on kindlaks määratud selliselt, et ei kaasneks liha ja rasva kadu. Looma kehamass väheneb ainult seedekulgla sisaldise arvel. Tühja seedekulgla korral on tagatud hügieeniline lihakehade töötlemine tapaliinil (kõhu noaga avamisel väheneb oht sisselõigete tegemiseks kõhuõõne elunditesse). Uutes hügieenieeskirjades on mitmes kohas nõutud, et tapale saadetavad loomad peavad olema puhtad
ja väärtuslikku linnusõnnikut.' Kanabroilerite kasvatamise põhieesmärgiks on liha tootmine. Kõrvalsaadustena kasutatakse kanabroilerite tapajäätmeid ja sõnnikut, kuid sellest laekuv tulu on väike. Kanabroilerite tapasaagis ja söödavate osade kogus on suur. 8-nädalaste täielikult roogitud kanabroilerite tapasaagis moodustab 62...65%, koos söödavate siseelundite ja kaelaga aga 69... 70% tapaeelsest kehamassist. Umbes 75% kanabroilerite lihaste massist moodustavad rinna- ja jalalihased, olles lihakeha kõige väärtuslikumad osad. Teiste lihaliikidega võrreldes sisaldab kanabroileriliha rohkem valku, 20-22. Rasva on broilerilihas 4,5-10,5%, mineraalaineid 1,1-1,2%. Valges lihas on rohkem toorproteiini (23%) kui punases lihas (18-19%). Punases lihas on rohkem jällegi rasva (2,7-2,9%) kui valges lihas (0,5%). 100 g kanabroileriliha sisaldab 132-182 kcal energiat
annaabi.ee 
