sigadel tekiks vabaks pääsemise tunne.Sead aetakse platvormile ja sealt edasi ajamisplaadiga sulgudesse. Lammaste mahalaadimisel ei tohi neid tõsta villast või sarvedest, vajadusel tuleb neid juhtida üksikult, hoides lõua alt ning toetades teise käega küljelt. 4.Tapaloomade tapaeelne pidamine ja kohtlemine. Veiste ja lammaste tapaeelne pidamine farmis Tapaeelne näljutamine e paast vähendab glükogeenivaru ja energia moodustumist veo- ja tapaeelsel ajal. Nälg alandab ka südame löögisagedust, tühja mao korral on hingamine kergem ja kehas kogunenud veri jaotub ühtlasemalt veresoontesse. Veiste ja lammaste puhul soovitatakse näljadieedi pikkuseks kõige rohkem 24 tundi. Osa tapaeelsest näljadieedist tuleb pidada farmides. Näljadieedi kestus on kindlaks määratud selliselt, et ei kaasneks liha ja rasva kadu. Looma kehamass väheneb ainult seedekulgla sisaldise arvel. Tühja seedekulgla korral on tagatud
• Liha lõhna ja maitse määrab suurel määral seasööda koostis.. • Heas toitumuses olevate loomade lihal on parem lõhn ja maitse lihaskoesisese rasvkoe sisalduse tõttu, seepärast eelistatakse nn. marmorjat liha. LIHA MAITSE JA LÕHNA KÕRVALEKALLE: • Kuldilõhn on omane kastreerimata suguküpsete isaste sigade lihale, see meenutab uriinilõhna. Kuldilõhn hakkab ilmnema suguküpsuse saabudes ja tugevneb vananemisega. • Kalalõhn tekib lihale, kui tapaeelsel perioodil söödetakse kalajahu või kalajäätmeid sigadele. LIHA ÕRNUS • Liha õrnus on kompleksnäitaja, mis liha söömise korral oleneb liha lõike-, rebimis-, muljumistugevusest, liha mahlasusest jne. • Liha õrnus on otseselt seotud sidekoesisaldusega, olenedes täpsemalt öeldes - kolme valgugrupi: sidekoe- (kollageen, elastiin, retikuliin), müofibrilli- (aktiin, müosiin ja tropomüosiin) ja sarkoplasmavalkude (müoglobiin jt.) vahekorrast.
Liha pH langeb 1-1,5h jooksul alla 5,3. Kõrgest liha happesusest tingituna toimub lihaskoe rakkudes valgu denatureerumine, mistõttu lihasvalgud kaotavad veesisaldusvõime, kaob loomulik värvus, liha muutub heledaks, pehmeks ja vesiseks (PSE). PSE lihal on suured keedu-, jahutus- ja suitsukaod ( PSE-liha keedukadu on 13%, normaalsel lihal 7,5%). 14. DFD- liha. Glükogeeni ei ole. Siga on väntsutatud. Pikaajalisel tapaeelsel stressil ( pikk transporditeekond, halb tapaeelne kohtlemine) kulutatakse organismi glükogeenivarud ära, mistõttu tapajärgselt ei teki lihastes piisavalt piimhappet. Liha pH jääb kõrgeks 6,8-7,0. Tekib tumeda värvusega, tiheda ja kuiva konsistensiga liha (DFD) Kõrge pH väärtuse tõttu areneb seal mikrofloora, mis võib põhjustada liha riknemist. PSE-ja DFD- liha esinemissagedus on tingitud peamiselt pärilikkest teguritest ( tõug).
annaabi.ee 
