teda tingimusteta, nagu seda teevad tavaliselt pereliikmed, lapsed. Maal elades on perekond, tugevate laste sünnitamine tähtis: keegi peab tööd tegema. Linnaelus, aga, on inimesed juba võõrdunud vanadest tavadest, mentaliteet on teine. Lisaks sellele, kui noor naine tuleb maalt linna elama, on tal tegemist küllalt, et ennast ära elatada, ja pere/lapsed ei ole enam prioritediks. Kindlasti võib iga lugeja leida sellest poeemist veel sümboleid: Baudelaire'i poolt taotluslikke või siis taotlemata tähendusi. Terve see poeem on metafoor, kurbuse üksinduse ja eemaletõugatuse ja võõrdumkise kohta. Iga inimene mingil hetkel suudab sellega samastuda. Milleks näidata koledust ja elu pahupoolt? Tänapäeval tehakse filme, kirjutatakse luletusi, laule, maalitakse maale jms, mis pürgivad selleni, et näidata inimest ilma ilustusteta, haledana ja ei säästeta meid ka jälkidest detailidest. Mõned neist luuakse selleks, et see ,,läheb
Kirjandusnimede funktsioonid identifitseeriv funktsioon – nimi viitab millelegi/kellelegi, fiktsioonistatud funktsioon – nimi teeb objektist fiktiivse isiku, objekti või koha, lokaliseeriv funktsioon – nimi viitab ajale või paigale, sotsialiseeriv funktsioon – nimi viitab klassile või rollile ühiskonnas, kirjeldav funktsioon – nimi kirjeldab inimest, kohta või objekti, assotsiatiivne funktsioon – nimega seostatakse teatud taotluslikke teose sisuga koosolevaid seoseid, afektiivne funktsioon – nimed kajastavad erinevaid tundeolukordi luua, ideoloogiline funktsioon – nimi aitab ideoloogilist teose funktsiooni täita, liigitav funktsioon – nimi paneb nimed sisu või struktuuri järgi alamrühmadesse, narratiivne funktsioon – nimi on osa loost, humoristlik funktsioon – nimi peab lugejat lõbustama keele- ja/või nimemänguga. Ärinimed
loetavuse ja koostaja töömahu vahel. • Viited on terminibaasis mõistete, sõnastikus sõnade vahel. 94 Terminoloogia Küsimused 16. Miks ei saa korralikult tehtud terminibaasis olla sünonüümi- viiteid? 17. Millises olukorras sobib Eestis tegeleda prantsuse keele korraldamisega? 18. Millal peaks näide olema mõiste ja millal termini parameeter? 19. Kas sõnastikku võiks kirjutada taotluslikke kordusi? Millisel juhul oleks viitamise asemel mõtet infot mitmel pool korrata? 20. Miks esineb intensionaalseid ehk sisumääratlusi reaalsetes sõnastikes harva? 21. Kui otsida määratlustest sama sõnastiku märksõnu ja teha kõik sellised sõnad määratlustes linkideks vastava märksõna juurde, miks siis peab tulemust käsitsi kontrollima? Mis sorti vigu niimoodi tõenäoliselt tekib? Lugemist • Erelt 2007 eristab mõiste määratlemist (lk 48-59) ja
annaabi.ee 
