Sellest sai aru geniaalne läänegoot Alarich II ning tegi seda, mis oli vajalik. Ta pani kirja provintsis alalhoitud Rooma pärandi ja võib-olla tegi sellega Rooma õiguse säilitamiseks ja selle eest hoolitsemiseks sama palju kui CIC’e looja keiser Justinianus. Euroopa õigusajaloo jaoks on 5.-6- sajandi vahetusel eriline tähendus. See oli õiguse üleskirjutuste aeg. Siin võib kodifitseerimise mõistet kasutada selle reservatsiooniga, et need õiguse kirjapanekud ei taotlenudki tingimata täielikkust ega väljaarendatud süsteemi. Oluline oli õiguse puhastamine ja kohandamine. 4 Roomlaste poolt okupeeritud ning kulturiseeritud Gallia hõim 5 Idagermaani hõimu gootide läänepoolne haru Eelmainitult võib tõdeda, et Rooma õiguse võtsid üles need germaani hõimud, mis sattusid vallutuste ajal Rooma riigi alla ning hakkasid õigust ka üles kirjutama. Kõik õiguste
arutlus väljal de dicto) ja sealt edasi (või tagasi?) asjade maailma loodusteaduslikule käsitlusele (milles arutlused toimuvad väljal de re). Sellised üleminekud ühelt kvaliteedi erinevalt tasemelt teisele, viivad järeldusele asjade ja ideede maailmade homogeensusest teatud piires, mis iseenesest ei pruugi väga suur eksimus ollagi, vaid kujutab endast teatud määral lihtsustatud tõlgendamist. Ja lõpuks, inimene on kogu oma teadlikku sihipärase tegevusega just seda taotlenudki, et mõista võimalikult adekvaatselt tema ümber toimuvaid protsesse, milles ta ise ei ole otseselt nende põhjustaja. Inimene puhuti üsna kõrgelt kviteerib enda saavutusi teadusliku maailmapildi loomisel, millest annavad tunnistust hardumuslik usaldus teoreetiliste kontseptsioonide vastu ja harjumuslik püüd neid 11
(täidesaatev). Maanõukogu kuulus valimisele (suhteliselt demokraatlikult). Al 21. said valida, esmakordselt said Eesti ajaloos valimisõiguse ka naised. Mitmeastmeline, seega mitte vägaväga demokraatlik. Pm laiendatud omavalitsus/piiratud autonoomia. Eestimaa kubermang jäi küll Vene Impeeriumi koosseisu, kuid oma kohalikes sisemistes asjades läks otsustusõigus kohalike organite kätte. Esialgu eestlased rohkem ei taotlenudki. Kõikidel juhtivatel poliitikutel olid 1917. aastal käed-jalad tööd täis, et saavutatud autonoomiat maksimaalselt ära kasutada. Teisalt ka eestlaste poliitiline mõte polnud veel jõudnud omariikluseni. Sellest küll unistati, kuid mitte midagi enamat. Kolmandaks ei meeldinud eestlastele autonoomia andmine kõikidele vene valitsevatele ringkondadele. Märts 1917 oli mitmetele Ve vähemusrahvustele edukas. Aprillis tekkisid Ve valitsevates ringkondades enestes vasturääkivused.