ründas 30. novembril 1939. aastal sõda kuulutmata Soome Vabariiki .Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940. aastal Moskva rahulepinguga ning kestis 105 päeva. Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov- Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolli alusel Nõukogude huvisfääri alla. Selleks ,et saavutada seda alustati 12.novembril 1939.aastal läbirääkimisi , kuis Nõukogude Liit esitas Soomele nõudmise lükata piir Leningradist täiendavalt 20-25 km läände. Taoteldi ka Hanko poolsaare rentimist Nõukogude Liidule 30 aastaks mereväe baasi loomiseks, samuti mõningaid Soomele kuuluvaid saari Soome lahes. Vahetuna pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast, kuid valitsus lükkas pakkumise tagasi. Nõukogude Liidu juhtkond arvas ,et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939.aasta 30.novembri hommikul ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi
tagakiusamist. 1920. aastatel oli iseloomulik NSVL välispoliitikale kahepalgus. Komiterni kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924.a. Üritati toetada kommunistlike riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. 1922.a. Sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping. Hiljem sõlmiti doplomaatilisi sidemeid Suurbritannia, Itaalia; Hiina, Parntsusmaa ja Jaapaniga. Neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud sõlmiti Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939.a. Taoteldi kollektiivsete julgeolekutesüsteemide loomist. 1934.a. Võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. Alustati Punaarmee moderniseerimist NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjanduspetsialistidega Hispaania kodusõda, Hiina kodusõda ja Hiina-Jaapani sõda. NSVL jagas Saksamaaga Euroopa mõjusfäärideks (Molotov-Ribbendtropi pakt). NSVL võttis kursi sõjale ja alustas samme oma valduste suurendamiseks (sõjaväebaasid Eestis, Lätis, Leedus; Talvesõda 1939-1940
Talvesda Talvesda toimus Nukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel 1939. aasta 30. novembrist 12. mrtsini 1940. Taust Nukogude Liit tahtis vallutada Soomet, mis kuulus Molotov-Ribbentropi pakti salajase lisaprotokolliga Nukogude huvisfri. 1939. aastal esitas N. Liit Soomele nudmise lkata piir Leningradist tiendavalt 25 kilomeetrit lnde. (tollal oli piir Leningradist kigest 32 km) Samuti taoteldi Hanko poolsaare rentimist Nukogude Liidule 30 aastaks mereve baasi loomiseks. Vahetusena pakuti Soomele suurt osa Karjalast. ("2 naela soppa 1 naela kulla vastu") Soome valitsus lkkas pakkumise tagasi. Seepeale hakkas sja provotseerimiseks N. Liidu eriteenistused tulistama enda vgesid suurtkkidelt ja miinipildujatelt 26. novembril 1939. aastal Mainila klas. Neid pauke kutsutakse soome keeles: "Mainilan laukaukset". Nukogude Liit tahtis, et Soome vabandaks ja viiks oma ved 20-25 km piirist lnde
muutis teoste loomise lausa etenduseks. Tehnika seisneb selles, et värv niristatakse lõuendile. Oma suuremõõtmelisi teoseid luues kinnitas kunstnik, et see, mis lõuendile jõuab, ei ole teos, vaid tegevus. 8. Mille poolest erinesid ,,maalilise järgse maalikunsti" teosed abstraktsest ekspressionismist? ,,Maalilise järgse maalikunsti" teosed erinesid abstraktsest ekspressionismit selle poolest, et seal rõhuti värviväljade terviklikkusele, taoteldi maali ühtsust ja korrapära, mida põhiliselt ei olnudki abstraktses ekspressionismis. 9. Mis iseloomustab kineetilist kunsti? Kineetiline tähendab liikumist, liikumisega seotust. Kui Op-kunstnikud soovisid eksitada inimese taju ja luua pildipinnal ruumilisuse või liikumise tunnet, siis kineetikud loovad teoseid, mis on reaalses liikumises. Kasutatakse mitmesuguseid uusi materjale nagu nt. pleksiklaasi, metalli, neoonlampe, mootoreid jm
annaabi.ee 
