Ehitati 12. sajandil, hüljati 15. saj. Taasavastati alles 19. sajandil. Asub Kambodzas. Taoism Taoism (daosim, taojiao) on Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus. See on pigem tarkus, eluviisi alus, mida peetakse ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks ,,Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Taosimi ja teiste religioonide vahele on raske piire tõmmata, seepärast on taosmi kui religiooni järgijate arvu raske määrata. Palju taoiste elab Hiinas ja Taiwanil, kuid on tugevasti mõjutanud naabermaade kultuuri (Jaapan ja Kagu-Aasia maad). Taosimi põhiteos on ,,Daodejing" (,,Raamat teest ja väest", ,,Kulgemise väe raamat"), mille arvatavaks autoriks on 6. sajandil eKr. elanud Laozi, keda peetakse ühtlasi õpetuse rajajaks. Laozi oli filosoof, kes õpetas inimestele, kuidas jõuda vaimse
India 650 milj · Peetakse tõeliseks hiinalikuks religiooniks · Looduses palverännak Varanasisse, · Tarkuse ja eluviisi alus pesemine Gangeses · Keskendub üksikisiku suhtele maailmaga · Põhi eesmärgiks ongi saavutada vabadus taaskehastuse protsessist. · Taosimi põhiteos "Daodejing" · Universum kogeb lõputut loomise, säilivust ja · Taoismile on omane tundeline suhtumine koosoleku lõpetamise ringlust · YIN-YANG: Vastastikused jõud, YIN-Naiselik · Igaüks loob saatuse enda mõtete, sõnade ja alge, YANG-Mehelik alge, Sisemine ühtsus.
usundite tekkeks. Igas konkreetses piirkonnas on tekkinud teatud erijoontega usund. Mina käsitlen antud referaadis taosmi. Taosim pärineb Vana-Hiinast, mis on religioosne ja filosoofiline usk. Taoism sai alguse kahe filosoofi tööst. Esimene neist, Laozi, keda paljud peavad legendaarseks, elas tõonöoliselt 6. sajandil eKr, Zuangzi, elas 300 aastat hiljem. Mõlemad kirjutasid võtmetekste, mis aitasid luau müstilist religiooni, mis on tuhandeid aastaid end pidevalt uuendanud. 1. Taosimi olemus ja tähendus Mõnikord peetakse taoismi tarkuseks ja eluviisi aluseks, mis erineb nii filosoofiast kui ka religioonist. Taoismi on peetud ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismi kõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Hoolimata omavahelistest olulistest erinevustest on nad hiina vaimuelus sulandunud ühtseks kultuuriks. Sellepärast on neid koos võetuna nimetatud ka "hiina universalismiks"
kasvava umma legaalseid, eetilisi ja sotsiaalseid probleeme • Kõiki Koraani sõnu peavad moslemid Jumala täpseteks väljenditeks • Muhammad luges neid kaaslastele ja nad panid need kirja • Kirjapandu koguti kokku kohe pärast saadiku surma ja on säilinud muutumatuna • Sunna püha pärimus, mis täpsustab muhamedi elu • Saadiku sõnalised ja käitumuslikud ilmutuste tõlgendused 5. Hiina ja Jaapani mõttesuundade taosimi, konfutsionismi ja shinto olemus Hiina • Ei ole ühte üldist religiooni, jälgitakse paljusid usundeid ja filosoofiavaldkondi, millest nei on eriti tähtsad. • Konfutsianism • Ei rõhuta jumala ega ilmutuse olemasolu, vaid õpetab moraalipõhimõtete avatud humanismi • Peab tähtsaks pojalikust armastusest lähtuvaid suhteid valitseja ja alamate, mehe ja naise ning isa ja poja vahel • Ohvrirituaalidega väljendab lugupidamist esivanemate vastu
annaabi.ee 
