käguvaablased. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Selliseid putukaid nimetatakse ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Kiililised on putukate selts, mis jagatakse kaheks alamseltsiks: taolistiivalised ja eristiivalised. Kiililistel on pikk ja sale keha, neli pikka tiiba ja suurte silmadega pea. Taolistiivalistel on ees ja tagatiivad ühelaiused. Siia kuuluvad väikesed kiililised nagu liidriklased (pildil kuuliidrik) ja kõrsiklased ja veidi suuremad vesineitsiklased. Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad, eriti tiibade alused. Sellesse rühma kuuluvad suurimad kiilid: tondihobulased (pildil rohetondihobu) , samuti hiilgekiillased ja vesikiillased. Liblikalised Liblika tiivad on soomustega kaetud.
putukad Eestis. Maailmas on avastatud mitu tuhat liiki kiile, kuid neist on Eestis registreeritud ainult 57. Kiililiste selt jaotub kahte alamseltsi: taolistiivalised ja eristiivalised. Taolistiivalistel on ees- ja tagatiivad ühelaiused, sinna kuuluvad väikesed kiililised: liidriklased, kõrsiklased ja veidi suuremad vesineitsiklased. Eristiivalistel on tagatiivad esitiibadest laiemad, eriti tiibade alused. Sinna kuuluvad
õhukesel tiival. Kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu. Kiilid on väga hea lennuvõimega ja sageli võib neid ka kohata veekogudest eemal. Enamasti lendavad nad tervete parvedega koos ,see võimaldab neil uusi veekogusid asustada. Kiililised jaotatakse kahte rühma: Taolistiivalised ja eristiivalised. Taolistiivalised on sihvakad pika peene tagakehaga väheldased kiilid, nad hoiavad tagakeha kohale tõstetuna tiibu. Taolistiivalistel on taga- ja eesjalad ühelaiused. Nende hulka kuuluvad väiksed kiililised nagu kõrsiklased, liidrikased ja natuke suuremad vesineitsiklased. Enamus taolistiivalisi muneb oma munad surnud või elusatesse taimekudedesse. Eristiivalised on suurekasvulised, neil on suhteliselt jäme tagakeha ja istudes nad tiibu kokku ei pane. Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad , tiibade alused eriti. Sellesse rühma kuuluvad suurimad
Ainus selts, kus toimub tiivuliste valmikute kestumine. ELUVIIS/KOHT Vastsed röövtoidulised v. kõdutoidulised; elavad veekogudes. 6. O. Odonata – kiililised Eestis 54 liiki MORFOLOOGIA 15 – 150mm Liitsilmad väga suured; tundlad 6 7 lülilised; suised haukamistüüpi. Tuntud Permist Taolistiivalised – Zygoptera (kõrsikud, vesineitsikud) silmad pea külgedel. Eristiivalised – Anisoptera (tondihobud) silmad ulatuvad pealael kokku. ELUVIIS/KOHT Vastsed röövtoidulised vees: taolistiivalistel 1 põlvkond aastas; eristiivalistel areng kuni 5 aastat. Alahuulest moodustunud püünismask. Paarumine ainulaadne Isastel tagakeha II lüli alaküljel lisasuguorgan, kuhu viiakse sperma enne paarumist; paarumisel haarab isane emase kaelast v peast; emane kõverdab oma tagakeha isase lisasuguorganite juurde ja võtab sperma vastu. 7. O. Plecoptera – kevikulised Eestis 20 (30) liiki MORFOLOOGIA 3.5 – 40 mm
annaabi.ee 
