millest tekst oli, kuna ma ei ole osav diagonaalis lugeja, aitab see mul olulisemad mõtted ja seosed välja tuua. Märkuste tegemist kasutan, aga vähem, nende kahe kombineerimine andis väga hea tulemuse, lisaks olulise märkimisele mõtlesin hoolikamalt läbi pikemad mõtted, et need lühemate märkustena kirja panna, aitas teksti paremini läbi mõtestada. Teksti liigendamine alateemadeks Sellist tehnikat ei ole ma enne kunagi kasutanud ning ei pidanud seda ka väga tulemuslikuks tantud teksti puhul. Mõttekäikude lihtsustav ümbersõnastamine Ka seda tehnikat olen enne kasutanud, peamiselt võõrkeelsete tekstide lugemisel, antud teksti lugedes oli sellest samuti kasu, kuna paljud mõtted vajasid mitme kordset lugemist ning ,,lahti harutamist". Lühikokkuvõtte kirjutamine Seda metoodikat olen ma isiklikult vähe kasutanud, kuidi leian, et see on üks parimaid viise õppimiseks ja eksamiks ettevalmistamiseks. Eriti lihtne on kokkuvõtte
tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks. Edikt-kohustuslik reegel Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise. Preetori pool tantud edikt oli tähtajaline: kestis ametiaja kestel ehk 1.aasta. Sellist edikti nim – edictum perpetuum- Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid. Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad. Preetori edikte ei peetud päris õigusteks
tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sätted ning sanktsioonid teiste isikute õiguste ja huvide rikkumise kohta , peale selle rida administratiivse iseloomuga reegleid. See koodeks on Rooma õiguse edaspidise arengu aluseks. Edikt-kohustuslik reegel Preetori loodud õigused. Preetor astus üle endise õiguse piiridest, reguleeris ise uusi ühiskondlikke suhteid, andis teada, millistel juhtudel ta võimaldab hagi esitamise. Preetori pool tantud edikt oli tähtajaline: kestis ametiaja kestel ehk 1.aasta. Sellist edikti nim – edictum perpetuum- Preetor andis edikte ka üksikute juhtude kohta. Tema ametiaja lõppemisel kaotasid ediktid oma jõu. Järgmise preetorid ediktid asemele. Sageli võttis ta üle eelmis preetori ediktid. Edictum tralaticium-ühest ediktist teise üleminevad osad Edictum novum- ediktile juurde lisatud osad. Preetori edikte ei peetud päris õigusteks. Neil puudus rahvakoosolekute formaalne kinnitus.