Vaucluse No. 3", 1953 Kunst Itaalias Neorealism (tuntud saavutused hoopis filmikunstis), abstraktne kunst Skulptoritest Marino Marini, Giacomo Manzù ning maalijatest Renato Guttuso Emilio Vedova, Alberto Burri, Lucio Fontana Vedova, "The Impact", 1949 Marini, "Horse and Guttuso, "Tööline Rider", 1953/1954 Manzù, lapsega",1961 "Tantsusamm", 1955/1957 Burri, "Rosso combustione plastica"/"Punane plastiline põleng", 1957 Rühmitus "Cobra" Moodustasid 1948. aastal mõned Kopenhaageni, Brüsseli ja Amsterdami kunstnikud. Nimi "Cobra" saadi kolme linna algustähtedest.
tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamejatuseid ja igasuguse mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. Seinad olid üleni klaasist, sest nad vabanesid kandeülesandest, mis jäi hoone sisemisele teraskarkassile. Kuulsamad hooned: Ludwig Mies van der Rohe"Seagram Building"; Autorite kollektiiv "Satellite City tornid". 4.Kes olid itaalia neorealismi esindajad? Nimeta töid. Skulptoritest Marino Marini"Hobune ja ratsanik", Giacomo Manzu"Tantsusamm" ja maalijatest Renato Guttuso"Tööline lapsega" 5.Millise kunstivoolu alaliigiks on informalism? Millist kunsti sellega tähistati? Informalism on abstraktsionismi alaliigiks. Sellega tähistati kunsti, kus kadusid kindlapiirilised vormid. 6.Millised on neorealistide (neodada) teosed? Kuidas neid võiks nimetada? Kes oli tuntuim esindaja? Neodada nimetatakse ka uueks realismiks. Kunstivool, mis tekkis 1950ndate lõpus kuni 1960ndate alguses Pariisis ja on dadaismi vaimseks järeltulijaks
kolonnid, viirud, diagonaalid jne. 1963. aastaks oli rahvatants juba väga populaarseks muutunud. Tantsupeod määrasid ära ka meie rahvatantsu harrastamise- ja arengusuunad. Tantsupidu on teatavasti massipidu ja keerukamad ning väljendusrikkamad, akrobaatiliste elementidega tantsud poleks kindlasti massiesinemiste keerukates liikumisjoonistes ja väljakut katvates mustrites- piltides sedavõrd mõjusalt esile tõusnud. Meie tagasihoidlik rahvuslik tantsusamm jäi suurlavastuste ehitusmaterjali rolli, suurpidude rahvatants kujunes aga sisuliselt tantsuseadjate omaloominguks.
oma rahva seas. Tänase päevani on laulu- ja tantsupidu teineteise kõrval võrdväärseina eksisteerinud. Tantsupeod määrasid ära ka meie rahvatantsu harrastamise- ja arengusuunad. Tantsupidu on teatavasti massipidu ja keerukamad ning väljendusrikkamad, akrobaatiliste elementidega tantsud poleks kindlasti massiesinemiste keerukates liikumisjoonistes ja väljakut katvates mustrites-piltides sedavõrd mõjusalt esile tõusnud. Meie tagasihoidlik rahvuslik tantsusamm jäi suurlavastuste ehitusmaterjali rolli, suurpidude rahvatants kujunes aga sisuliselt tantsuseadjate omaloominguks. Tantsupidu Tallinnas aastal 1999 Tantsuõpetaja Ullo Toomi moldpilli mängimas, 1927