Laulude ja tantsude puhul on tähtis roll ka sümboolikal, mis kajastub esitustavades, kehamaalingutes ja kostüümides ning kuulub ühe või teise tseremoonia juurde. Põhja-Ameerikas populaarsed hõimude kogunemised on pauvaud (powwow). Need on suurejoonelised rahvuspidustused traditsiooniliste kostüümide, laulude, tantsude ja toitudega. Pauvau võib kesta sageli kuni nädal aega. Iga pauvau algab suurejoonelise sisenemise või tantsijate rongkäiguga. Tantsijad sisenevad tantsuringi vanuse ja sümbolite laadi järgi. Neid juhivad kaks juhttantsijad, naine ja mees, kes järgivad lippude esitlust. Sarnaselt riigihümnile on lipulaul indiaanlaste viis austada emakeelt, riiki ja Ameerika lippe. Indiaanlaste kultuuris hinnatakse kõrgelt isamaa- armastust ja vaprust.
Kuigi ta ise on läinud, on jäänud tema muusika. Raimond Valgre looming: Oma laulude tekstid kirjutas Valgre valdavalt ise, kasutades selleks ka saksa, või ingliskeelset varianti. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. LOOMINGUNIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Riina 1940 Narva valss 1944 blond Aleksandra 1933 Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935
tantsuskeeme ja unustamatuid showsid. V. TURUNDUSE STRATEEGIA 4.1 Turustamine Esialgu alustame tantsukooliga Jõhvis. Peamine asukoht oleks Jõhvi Kontserdimaja peeglisaal. Selleks tuleb rentida 1-2 peeglisaali. Leian, et Jõhvi oleks hea koht selle loomiseks, kuna see Jõhvis ja selle ümbruses (Ahtmes ja Kohtla-Järvel) elab suhteliselt palju noori inimesi kellel ei ole eriti tegevust ning tahaksid mida uut proovida ja nii mõnedki tahaksid kindlasti vahetada oma tantsuringi. Juhul kui ettevõte laieneb, saab suuremates linnades rentida ka suurema pindalaga saale. Rentida saale on mõtekam kui rajada eraldi hoone, kuna selle hooldamiseks läheks liiga palju raha ning vastutus oleks liiga suur. 5 4.2 Reklaam Reklaam toimuks esialgu Interneti ja postrite abil, mis oleksid jaotatud linna kõige tuntumates ja enim-külastatavatesse kohtadesse. Samuti oleks võimalik reklamida tantsukooli ka kohalikus telekanalis - Lites
Saaremaa valss 1949 Kas mäletad veel? 1940 Viljandi serenaad 1944 Vaid sina Niina 1945/1946 Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947 Tartu marss 1943 Õige valik 1940 Neiukene Toomemäelt (Tartu valss) aasta uus 1944/1946 1944 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Muinaslugu muusikas 1939 Suudle mind 1935 Sinilind 1940 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Narva valss 1944 Kevadmõtted 1946
1. Sõja-aeg 1941-1945 1. Sõjajärgne periood kuni 1949 aastani. Oma laulude tekstid kirjutas Valgre valdavalt ise, kasutades selleks ka saksa, või ingliskeelset varianti. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. LOOMINGUNIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Riina 1940 Narva valss 1944 blond Aleksandra 1933 Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Suudle mind 1935
Muinaslugu muusikas 1939 Sinilind 1940 Läbi saju 1948 Ei tea 1939/1946 veel viivuks jää 1934 Vaid sulle kuulub mu süda 1945/1946 Mul meeles veel 1934 Meloodia 1934 Kas mäletad veel? 1940 Vaid sina Niina 1945/1946 Erika 1943 Tiiu, Tiiu 1949 Helmi 1934 6 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Riina 1940 blond Aleksandra 1933 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Talverõõmud 1947 Kevad südames 1947 Õige valik 1940 aasta uus 1944/1946 Näkineid (kolm kalameest) 1947 Suudle mind 1935 Lohutab mind mu bajaan 1939/1947 Kevadmõtted 1946 Kevad tulnud taas 1943 Kui taevas kuu 1947/1948 Hääd ööd, hääd ööd 1934 Kui sul valutab mõnikord süda 1935 Suveöö serenaad 1946 Kirjake koju 1935 Sa ütled mulle "Päikene" 1936 Ah, nii rahutu mu süda 1936 Suudlus kuuvalgel 1935 See, keda armastan kuulub teisele 1945/1946 Üksi 1935
Kujud. Sarnaselt hõimurahvastega on maarahvalgi pühapaikades seisnud jumalate kujud. Seda mainib juba Henriku "Liivimaa kroonika", kus kõneldakse, kuidas preester Theodorich raiunud arvatavalt Ebavere mäel maha meie jumalate kujud ja näod. Mahu kihelkonna Männiku küla juures asub üsna mere ligidal Hiie lepik. Seal oli vanasti püha hiis, kus asusid jumalate kujud, mida käidi kummardamas. Tantsuplatsid on teada paljudest hiitest. Reeglina on need ümmargused. Mõnes kohas on ümber tantsuringi veeretatud kivid. Seal on tantsijaid kutsutud hiietantsijateks. Mõistagi kandsid säärased tantsimised taialist iseloomu. Tundub, et selliseid paiku on rahvas väga armastanud. Neis käidi veel sellel aastasajalgi. Nõupidamiskoht. Rahvusromantiline kirjandus kasutab hiit vahel nõupidamiskohana. Sellel võib tõepõhi all olla. Sope(Purtse),,Hiiemäel Lüganuses elanud muiste, vabal ajal rahvavanemad. Kui nad tahtnud, et rahvas kokku tuleks,
annaabi.ee 
