Tantsupidu Tantsimine on eestlastele omane olnud ammustest aegadest alates. 19. sajandil ei pööratud tantsule siiski nii palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule. Selleks, et tantsu kunstinähtuseks pidada, kulus rohkem aega. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo “Ilopüha” etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo “Jaaniõhtu” lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid ol...
meist igaühe lugu. See on lugu lapsest, kes kasvades igatseb kangesti ilma näha, kuid ilmas rännates avastab seal hoopis oma maa. ,,See on suure armastuse lugu minemisest ja tulemisest ja sellest, kuidas maa ja ilm kohtuvad," selgitas Märt Agu. Eesti NSV koolinoorte laulupeol ja pioneeride V vabariiklikul kokkutulekul toimus 1 etendus ning selles osales 17 760 esinejat. Esimesest noorte laulu- ja tantsupeost on möödas 49 aastat, seega XI noorte laulu- ja tantsupeol toimus juba 2 etendust ning osales 33 000 esinejat. Tantsupidu koosnes kahekümne kahest tantsust. Nendeks olid näiteks: ,,Kangakudumine", ,,Rehetoa tantsud", ,,Kalli-kalli", ,,Las käia see tants", ,,Päikesejänkud", ,,Minu Eestimaa", ,,Mäng", ,,Tõdemus", ,,Lugu labajalga", ,,Esimene valss", ,,Eesti muld ja Eesti süda", ,,Ilma kutse" ning tantsupeo lõpetas traditsiooniline ,,Oige ja vasemba", mis oli kõigi ühistants.
ei tarvitse olla niisugust muusikat, mis tunduks ühtviisi heana kõikide meelest. Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad jm. Kuigi mina arvan, et rahvamuusikal võiks olla nö teine tulemine, selle võiks uuesti taaselustada. Ainult Laulu- ja tantsupeost, Viljandi Folgist jms üritustest ainuüksi ei piisa. Tuleks rohkem eesti rahvamuusikat, nagu eespool öeldud, väärtustada, arendada, säilitada ja levitada nii Eestis kui ka välismaal, et meie tugev rahvas püsiks ja säiliks veelgi tugevamana.
Kui otsida eestlaste kultuurist traditsioonilisi sündmusi, siis ehedaim näide on ehk 23nda juuni õhtuti peetav Jaanipäev. Mis sõnumit Jaanipäev endas kannab ja milleks seda nii järjepidevalt korraldatakse? Sellele küsimusele peaks pikemalt mõtlema, aga kindlasti defineerivad Jaanipäeva traditsioonilised tegevused eestlaste sügavat olemust ja võõral maal elavad eestlased tunnevad sellest rohkem puudust kui Laulu- ja tantsupeost, mis on Eestimaa au ja uhkus. Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kuhu on esinemiseks kokku tulnud laulukoorid ja orkestrid üles kogu Eesti. Traditsioon sai alguse 19. sajandi keskel ja nüüd on sellest välja kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (Laulupidu 2011) Tantsupidu on üleriigiline rahvatantsupidu. Tänapäeval ühtivad tantsupidude toimumisajad
annaabi.ee 
