Peale Eesti iseseisvumist ning rahvusvahelist eestlaste rahvusena tunnustamist muutus hulgalise ühislaulmise eesmärgiks rahvusterviku loomine ja eesti muusika propageerimine. Eesti Vabariigi aegsete laulupidude organiseerijaks ja koorilaulu-harrastuse edendajaks oli 1921. aastal loodud Eesti Lauljate Liit, alates VIII üldlaulupeost 1923. a. otsustati suurejoonelisi ühislaulmisi korraldada iga 5 aasta tagant. Nüüdseks on jaotatud laulupeod üldlaulupeoks, noorte laulu- ja tantsupeoks ning tantsupeoks. Tegemist on Eesti ühe kõige massiivsema üritusega, mis näitab hästi meie riigi ühtekuuluvustunnet ning defineerib meid hästi vabariigina.
arvasid, et piigad olid tänavatel sündsusetult alasti. Võisteldi kergejõustikus, ujumises, rattasprodis, pesapallis ja jalgpallis. Kolmel esimesel alal peeti punktiarvestust, Tallinna ja Tartu järel reastusid Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa sportlased. Avaldati ka kehakultuurinäitus, millega loodeti panna alus spordimuuseumile. Mängude raames toimus ka suur rahvatantsupidu, mida hiljem hakati pidama esimeseks tantsupeoks. 1935. aasta Esimene raadireportaaz välismaalt. 1935. aastal tegi Eesti Ringhääling Felix Moori eestvedamisel esimese reportaazi välismaalt. Helsingi Messuhalli'st vahendati Eesti kuulajatele Soome rahvuseepose "Kalevala" 11. aastapäeva pidustusi. Uued ajakirjad. 1935 aastal hakkasid ilmuma populaarne naiste- ja kodunduseajakiri Maret ning ühiskondlik- poliitilise ja tihti valitsuse suhtes kriitilise suunitlusega ajakiri Tänapäev. Tänapäeva mitme numbri
laulukoorid ja orkestrid üles kogu Eesti. Traditsioon sai alguse 19. sajandi keskel ja nüüd on sellest välja kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (Laulupidu 2011) Tantsupidu on üleriigiline rahvatantsupidu. Tänapäeval ühtivad tantsupidude toimumisajad laulupidude omaga, need on toimunud Tallinnas ning neid korraldab Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus. Esimeseks tantsupeoks peetakse 1934. aastal Eesti mängude raames toimunud suure tantsijate arvuga rahvatantsu etteasteid. Nõukogude ajal toimunud kolmas ja neljas tantsupidu kandsid rahvakunstiõhtute nimetust. Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. (Üldtantsupidu 2011) Väiksemaid öölaulupidusid toimub nii Tartus kui ka Tallinnas igal aastal. 2009 aastal toimus
annaabi.ee 
