Lisaks on käidud paljudel festivalidel, tehtud koostööd Viimsi Muusikakooli, Ylivieska kooliga Soomest ja Maido Saare Noorte Tantsijate Suvelaagriga. Valdavalt muusikaliprojektide vedajateks on olnud püsiv tuumik: endine Viimsi Keskkooli direktor Leelo Tiisvelt projektijuhina, TPÜs näitejuhtimise lõpetanud huvijuht Külli Talmar lavastajana, mainekas tantsupedagoog Maido Saar koreograafina, kunstiõpetaja Kristel Värv kunstnikuna ja muusikaõpetaja Andrus Kalvet koormeistrina, Viimsi Huvikeskuse direktriss ItaRiina Pedanik lauluõpetajana ja Merike Hindreus, kes nüüdseks on üle võtnud kunstniku ja projektijuhi rasked ülesanded. Kõik need aastad on etendusi juhtinud ülitäpne ja nõudlik Merike Ennomäe. Esimeste muusikalide orkestreerija ja dirigent oli kooli
Selleks ajaks oli rahvatants saavutanud oma populaarsuse Ullo Toomi Tantsupidu 1999 13 Rahvatants Mait Agu 1976 asutas Mait Agu Tallinna Pedagoogilises Instituudis kateedri, kus asuti koolitama professionaalseid tantsupedagooge MAIT AGU (19511998) tantsupedagoog, kes juhatas nii tantsupidusid kui seadis lavalist koreograafiat erinevates zanrites oli tuntum rahvatantsu moderniseerija (tegi Mait Agu poplugudele rahvatantsu koreograafia) oli tantsupeo üldjuht 14 Kasutatud Kirjandus 1. 100 aastat moderntantsu: pilguheit Eesti poolelt. 2. Eesti ballett. Koostanud K.A. Püümann. Tallinn, Eesti Raamat 1984 3
Raudkatsil on siiski oluline teene selles, et meil leidub vanade allikate põhjal loodud kaasaegselt mõjuvaid rahvuslikus stiilis ja lavalise väärtusega tantse. 1976. aastal asutas Mait Agu (1951-1998) Tallinna Pedagoogilises Instituudis kateedri, kus asuti koolitama professionaalseid tantsupedagooge, kes suudaksid anda edasi rahvapärast tantsu, koolitada uusi tantsijaid ja anda oma panuse eesti tantsu arengusse üldiselt. Agu oli võimekas tantsupedagoog, kes juhatas nii tantsupidusid kui seadis lavalist koreograafiat väga erinevates zanrites. Tema oli meie tuntumaid rahvatantsude moderniseerijaid, kelle tööd iseloomustavad moodsatele poplugudele seatud rahvatantsu, karaktertantsu ja balleti sugemetega koreograafiad, mida esitati rahvariietes. Taolistes tantsudes ei ole eriti algupärast liikumist ega sügavust, aga publikule meeldib temperamentne esitus ning raadiost tuttavad meloodiad.
Kaks vastanuist on juba elukogemusega pedagoogid-tantsuõpetajad, kaks vastanuist on tantsutudengid ja lapsest saati tantsu sees olnud noored, kelle kogemus pedagoogina on alles vähene. Kõik intervjuud on struktureeritud samasuse alusel, võimalikult erapooletu tulemuse nimel. Küsimuste loomisel pole arvesse võetud soolisi erinevusi, otseselt pole oluline ka vanus. Intervjueeritavad olid Anu Ruusmaa, endine rahvusooper Estonia baleriin ja tantsija, praegune tantsupedagoog; Maire Udras, Võru Tantsukooli juhataja, endine aktiivne rahvatantsija, nüüdne juhendaja; Kalmer Liimets, praegune TÜVKA IV kursuse tantsutudeng ja Anna Kirs, endine TÜVKA tantsutudeng katkestanud vigastuse tõttu. Põhilisteks piirkondadeks vastanuil, kus ilmnes suurem hulk tüsistusi olid pöiad- jalalabad, põlveliiges, puusaliiges ja selg, mis on ka üldiselt enamlevinud piirkondadeks tantsijatel kogu eelneva materjali põhjal
annaabi.ee 
