Unenägu Jahe veri Kuulikindel Täiuslik maailm Eluvärvid Muusika oli väga meeldiv. Muusikas oli esindatud lava-, vokaal-, instrumentaal-, koori- ja kammermuusika. Muusikas oli ka kindlasti esituses pop, folk ja klassikalised zanrid. Kõige rohkem meeldis mulle muusikapala ,,Vaikseks jäänud väljadel" juba sellepärast, et seda laulis väiks Mari. Lõppsõna Sain sellest muusikalist väga vägeva elamuse, kuid mulle meeldis rohkem ,,Keskkooli muusikal", sest seal oli rohkem tantsupalasid. Kõige rohkem mulle meeldis ikkagi tantsud ning peategelastest Aron Tamm ja Liisi Koikson.
orkestripillide tutvustamiseks. Prokofjevi peateoseks on ballet Romeo ja Julia. Prokofjev mõtestas omal viisil lahti Shakespeare'i kangelased. Õnnestunud on muusikalised portreed poeetiline unistaja Romeo ja õrn, graatsiline, lapsemeelne Julia. Algul vallatu tütarlaps, pärast kirglik armastav naine, traagiliselt ülev. K: Tütarlaps Julia. Balletis ei seisa esikohal puhttantsuline muusika, vähe on lihtsa rütmikaga tantsupalasid (tekitas lavastamisel algul probleeme). Olulisim on tegelaste ja situatsioonide karakteristika. K: Rüütlite tants (nim ka Montecchid ja Capulettid) ei ole sugugi tantsulise karakteriga vaid raske ja kurjakuulutav. Selles numbris väljenduvad muusikaliselt väga selgelt vaen kahe suursuguse perekonna vahel, nende ängistavad tõekspidamised, kurjus ja kättemaksuiha. Balletis ei ole eraldatud muusikalisi numbreid, see on ühtne sümfooniline teos. Dmitri Sostakovits 1906-1975
Bergenis kui isegi USA-s. Kahjuks pole see pala säilinud mingil kujul. Padva loomingust on boston “Laine” ja foks “Unistus” ilmunud firma Odeon plaadil. V. Ojakääru andmetel mängis tema palu ka Euroopa üks selle aja nimekamaid tantsuorkestreid Béla Dajos’i juhatusel (Ojakäär 2000: 349). Umbes samast ajast on pärit V. Compe esimesed teadaolevad tantsupalad “Hõissa poisid”, “Mälestus” ja “Ripsimé”. Compe kirjutas veel hulga tantsupalasid, mida mängis The Murphy Band. Kui populaarsed need lood teiste tantsuorkestrite hulgas olid, pole teada. Ilmselt neid siiski mängiti, sest Rahvalehe (1932, 5.11) väitel olnud “Hõissa poisid” paar aastat enne artikli kirjutamist mängitavamaid eesti tantsupalasid. Ajakirja Heling (1929, nr 7/8) teatel müüdi tema valse boston “Miss Estonia” esimene trükk (tiraaži suurus pole teada) läbi paari nädalaga ja teine olevat ka kohe lõppemas
annaabi.ee 
