Eesti jazzmuusika Inger Kändla 9.a klass Jazz jõuab Eestisse Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude
kokkupuutel euroopaliku muusikaga 20. sajandi algul New Orleansis. Dzäss kasvas välja neegrite töölauludest ning bluusist. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässi alguseks peetakse 19. sajandi algust, mil loodi dzässi eelkäija Ragtime, mille kõrgperiood oli ajavahemikus 1897 - 1917. 1920. aastatel kujunes uus vorm Dixieland, mis eelkõige oli esitatud valgete poolt. Paul Whitemani orkester oli selle vormi kõige populaarsem tantsuorkester. 1930ndail sai alguse sving. Dzässkeskus kandus Chicagost New Yorki. Sving esitavateks pillideks olid klarnet, saksofon, trompet, klaver, kontrabass ning trummid, mis olid koondatud orkestrisse ehk big bandi. Peamised erinevused traditsioonilise dzässiga oli see, et muusika oli nüüd vähem improviseeritud, svingi hakati kasutama tantsumuusikaks ning ka esitajaid oli korraga rohkem. 1940ndail sai Bepop alguse. Bebop'i teket seostatakse osa mustanahaliste muusikute
Jazzmuusika Eestis Reet Jürima 2012 Jazzmuusika Eestis Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Jazzmuusika Eestis Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre YouTube - Helmi - Raimond Valgre (esitab Modern Fox ) 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud
Lõpuks jättis ta pooleli ülikooliõpingud ja asus õnne proovima muusikuna. Glenn Milleri kuulsamad lood on "In the Mood", "Tuxedo Junction", "Chattanooga Choo Choo", "Moonlight Serenade", "Little Brown Jug", "Pennsylvania 6-5000". Aastal 1937 hakkas ta juhatama omanimelist orkestrit, mis on praeguseni hinnatuim terves dzässmuusika ajaloos. 1942.a. oktoobris saatis Glen Miller oma bändi laiali ja liitus Ameerika Õhujõududega, ta sai kapteni aukraadi ja eesmärgiks oli luua uus tantsuorkester sõduritest. Koos rinde edenemisega ja armee ümberpaiknemisega Inglismaale, kolis sinna ka Glenn Milleri bänd. 1944.a. detsembris oli Glenn Milleri ülesandeks lennata Pariisi kontserti ette valmistama ja kokkuleppeid sõlmima. Lennuk, mille pardal oli ka Glenn Miller, aga ei jõudnud sihtkohta ja on senini teadmata kadunud. Tõenäoliselt kukkus lennuk alla kuskil Inglise kanali kohal. Glenn Milleri surm masendas kõiki muusikuid maailmas. 1953.a. valmis film "The Glenn
euroopalik kõrgkultuur. Valdkond: Näide: Rahvaharidus 6 klassiline haridus (kohustuslik) Kõrgharidus Tallina Tehnika Ülikool Teadus Teaduste Akadeemia, Tartu Ü. Kirjandus ’’Mikumardi’’;’’Valevorst’’ Rahvaluule Heiti Talvik, Betti Alver (Arbujad) Klassikaline Ooper ’’Vikerlased’’ muusika Kergemuusika Tantsuorkester Kuldne Eesti Kunst Pallase Kunstikool Teater Rahvusooper Estonia Sport Eesti Spordi Keskliit 11.Rahvusvaheline olukord Teise maailmasõja eel Õpik 1. Millised olid sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVL-i eesmärgid 1930. Aastate lõpul? Jaapan soovis luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna, Saksamaa nõudis eluruumi, Itaalia tahtis, et Vahemeri muutuks nende sisemereks ja NSVL soovis ülemaailmsed kommunismi võitu. 2
lokaalis Tanzpalast Libelle töötasid kogu 1927. aasta suve vaheldumisi Ameerikast pärit tantsuorkestriga (kellega neil Strobeli hinnangul mingit tasemevahet polnud (Strobel 1979)), ei püüdnud nad oma stiili muuta, vaid suurendasid orkestrit hoopis teise trompeti ja bariton- saksofoniga, nagu fotolt näha (vt foto 5 ja tabel 1). Kuna The Murphy Band oli kuni laiali- minekuni 1929. aastal tasemelt parim Tallinna tantsuorkester, on loomulik, et ta oli eeskujuks ka teistele, eriti asutatavaile uutele orkestritele. Nii meenutab G. Ernesaks, kes alustas 1927. aastal trummarina Vivo Band’is, et katsetati mitmesuguste koosseisudega (Ernesaks 1980: 57–59), kuid nagu fotolt näha võib (vt foto 6), oli Vivo Band siiski üpris sarnane The Murphy Band’i esimese koosseisuga. Rääkides The Murphy Band’i tuntusest ja mõjust meie džässiliku tantsumuusika arengule, tuleb kindlasti mainida alates 1928. aastast toimunud
annaabi.ee 
