Jaapan Koukin Venemaa Vargan Sibeeria Khomus Filipiinid Kumbing või kubing Itaalia Scacciapensieri Norra munnharpa või munnharpe Prantsusmaa guimbarde Bali genggong P a rm up ill Ee s tis · Eestis tuntud veel kui ka konnapill, huulepill, kärsapill, suukannel · Pill on levinud rohkem Põhja ja LääneEestis. · Vanim parmupill pärineb 13. sajandist Otepää linnuselt · Parmupillil mängiti enamasti tantsulugusid Helikõrguse muutmine · Parmupilli endaga saab tekitada ainult ühe noodi. Ülemhelide variatsioon sõltub mängija enda suukujust. · Noodi muutmiseks tuleb kasutada oma keelt. Saavumatamks madalat nooti, tuleb keel asetada suu põhja, kõrge noodi jaoks aga suulakke. Kuidas mängida · Võta parmupill õrnalt oma kätte, katsudes ainult parmupilli raami, mitte tema keelt. · Aseta parmupill vastu oma esihambaid. Ülemiste ja alumiste
Jaapan Koukin Venemaa Vargan Sibeeria Khomus Filipiinid Kumbing või kubing Itaalia Scacciapensieri Norra munnharpa või munnharpe Prantsusmaa guimbarde Bali genggong P a rm up ill Ee s tis · Eestis tuntud veel kui ka konnapill, huulepill, kärsapill, suukannel · Pill on levinud rohkem Põhja ja LääneEestis. · Vanim parmupill pärineb 13. sajandist Otepää linnuselt · Parmupillil mängiti enamasti tantsulugusid Helikõrguse muutmine · Parmupilli endaga saab tekitada ainult ühe noodi. Ülemhelide variatsioon sõltub mängija enda suukujust. · Noodi muutmiseks tuleb kasutada oma keelt. Saavumatamks madalat nooti, tuleb keel asetada suu põhja, kõrge noodi jaoks aga suulakke. Kuidas mängida · Võta parmupill õrnalt oma kätte, katsudes ainult parmupilli raami, mitte tema keelt. · Aseta parmupill vastu oma esihambaid. Ülemiste ja alumiste
Muusikriistad on rahvusvaheliste suhete peegeldajad. Erinevalt rahvalaulust on muusikainstrumendid palju rahvusvahelisema iseloomuga. Võisid ühelt rahvalt teisele rännata. Kuni 20.saj alguseni oli pillimäng valdavalt meeste ala, naistele ei peetud seda sobivaks. Enamik varajaseid pille valmistati kodus, keerulisema ehitusega pillid (viiul, lõõts) tulid osta poest või tellida meistrilt. RAHVAPILLID: Roopill tehti pilliroost, sai mängida lühikesi lugusid, eriti tantsulugusid. Vilepill tehti paju või lepaoksast Torupill koosneb tuulekotist ja torudest, ühest torust puhutakse õhk tuulekotti ja teine toru on aukudega, millel mängitakse viisi. Võib olla ka kolmas bassitoru mis mängib ühte ja sama madalat heli. Bassitorusid võis olla rohkem kui üks. Karjasepasun enamuses tehti puukoorest, sai mängida nii kaua kui ära kuivad, pill tuli hoida vee sees, siis ei kuivanud ära
Ungaris elab umbes 205 720 mustlast, mis moodustab elanikkonnast ligikaudu kaks protsenti (Romani people 2010). Ka Ungaris on tihedalt ühte põimunud mustlastmuusika ja ungarlaste 12 oma traditsionaalne muusika. Isegi paljud klassikud, kes kasutasid oma heliloomingus enda arvetes ungari muusika mõjusid, võtsid tegelikult üle mustlasmuusika traditsioone. (Miller et al 2006: 284) Ungari mustlasmuusikas eristatakse aeglaseid laule ja tantsulugusid. Tavaliselt lauldakse ungari või mustlaskeeles, aga ka mõlemast keelest kombineeritud teksti. Aeglastel lugudel on enamasti vaba rütm ja juhuslikud pikad pidega noodid, mille pikkus sõltub eelkõige lauljast, kuid enamasti kestavad kolm kuni lausa kuus lööki. Eelviimane noot on seejuures alati pikem, viimane noot aga lauldakse enamasti õrnalt või jäetakse sootuks ära. Meloodiale on iseloomulik langev printsiip. Sagedasti on alguses meloodia pigem tõusev ja
mõne heli kinnipidamise ja teiste kiirendatud läbilaulmise, tõusvate intonatsioonide ja ebaharilike rõhutamiste tõttu. Setus on mitu üsna erinevat kiigeviisi, näiteks pikk ja lühike hällu-ääl. Sealhulgas on ka uuemaid, ilma refräänita viise, mis on üle võetud teiste pühade kommetest. Lisaks spetsiaalsetele kiigelauludele lauldi muudki, näiteks "Loomislaulu", mis sisult sobib kevadise looduse uuestisünniga. Sageli oli kiigeplatsil pillimees, kes mängis tantsulugusid. Lisaks tavalisele väljas kiikumisele on mõningaid teateid rehe all kiikumise kohta erinevatel tähtpäevadel jõulude ja lihavõttepühade vahel (nt paastumaarjapäeval). Nööridega riputati kiik rehetoa lakke palgi külge, kiikumine oli peamiselt maagilise otstarbega. Võimalik, et sealjuures lauldi üksi midagi loitsulaadset. Lõuna-Eestis kuulus urbepäeva (nädal enne lihavõtteid) kommete hulka tsõõtamine (tsõõkamine) - lauahüppamine, s.o pikal keskkohast
annaabi.ee 
