Torupilli Jussi Trio Leon Kann 11.B Torupilli Jussi Trio moodustavad viiulid ja möödunud sajanditest tänapäeva toodud torupillikõla. Selle ansambli esituses kõlavad hoogsad ja omanäolised tantsulood kunagise Hiiumaa torupillikuninga Jussi repertuaarist. Rõhk on autentsusel ja ehk ka sama pöörasel meeleolul, just nagu Jussil kunagi kombeks oli. Saja aasta tagust maailma taaselustavad viiulitel Karoliina Kreintaal ja Eeva Talsi ning torupillil Cätlin Mägi. Koosseis Jaan Pehk - laul Liisi Koikson - laul Eeva Talsi - viiul, laul , hiiu kannel Karoliina Kreintaal - viiul, laul Cätlin Mägi - torupill, laul
ehk ladina rahvas, kes ei erine füüsiliselt ega kultuuriliselt kuigi palju naabritest, portugallastest ja itaallastest. Samal ajal on hispaania kultuur väga eripalgeline. Seetõttu ongi Hispaania riik jagatud 17 autonoomseks piirkonnaks, mille hulka kuuluvad ka Aafrika põhjarannikul asetsevad linnad - Ceuta ja Melilla. PILDID HISPAANIAST HISPAANIA MUUSIKA . HISPAANIA MUUSIKA ON VÄGA-VÄGA TIHEDALT SEOTUD HISPAANIA TANTSUDEGA. OSAD HISPAANIA RAHVALAULUD ON KA TANTSULOOD. SELLEPÄRAST ONGI ERILINE NÄHTUD HISPAANIA KULTUURIS FLAMENKO, KUS ON ÜHENDATUD LAUL, TANTS JA PILLID. KUULSAIMAD RÜTMIPILLID ON KASTANJETID JA TAMBURIINID. VÄGA TUNTUD HISPAANIA RAHVATANTS ON BOLÉRO, MILLE SAATEKS KASUTATAKSE KASTANJETTE JA KIRTARRI. KUSJUURES KLASSIKALINE KITARR ON PÄRIT JUST HISPAANIAST. TUNTUIMAD LAULJAD ON PLACIDO, CARRARAS NING CABALLI, NAD ON OOPERILAULJAD. HISPAANIA MUUSIKAL ON OLNUD VÄGA PALJU MÕJUTAJAID. PÕHJA-
Seetõttu ongi Hispaania riik jagatud 17 autonoomseks piirkonnaks, mille hulka kuuluvad ka Aafrika põhjarannikul asetsevad linnad - Ceuta ja Melilla. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hispaania muusika . Hispaania muusika on väga-väga tihedalt seotud Hispaania tantsudega. Osad Hispaania rahvalaulud on ka tantsulood. Sellepärast ongi eriline nähtud Hispaania kultuuris flamenko, kus on ühendatud laul, tants ja pillid. Kuulsaimad rütmipillid on kastanjetid ja tamburiinid. Väga tuntud Hispaania rahvatants on boléro, mille saateks kasutatakse kastanjette ja kirtarri. Kusjuures klassikaline kitarr on pärit just Hispaaniast. Tuntuimad lauljad on Placido, Carraras ning Caballi, nad on ooperilauljad. Hispaania muusikal on olnud väga palju mõjutajaid. Põhja-
kõlas kenasti. Vahpealne jutuosa oli väga selgesti arusaadav, see tähendab, et suudeti end osavalt väljendada. Nad olid väga osavad näitlejad ja kõik tundus väge tõeline. Räägiti värvikalt ja see kutsus kuulama. Nad tegid oma osa suurpäraselt ära. Samuti olid pillimängjad väga osavad musitseerijad ja see andis väga palju juurde. Kogu õhkkond oli uhke ja ajakohane. Kõige paremini tõmbasid kaasa need lood, kus ka laulja osales. Erinevad tantsulood olid ka kaasahaaravad. Väga uhke oli see pala, kus klavessiinimängja näitas ka tantsu, mida selle tantsuloo järgi tantsiti. Nad ei nimetanud nende nimesid vaid tõid erinevaid näiteid tantsulugudest ning lauludest ja esitleti lihtsalt erinevaid selle ajastu pille. Kõige vähem meeldis mulle vaid klavessiinil mängitud lood, sest minu meelest ei ole sellel klavessiinil just kuigi kaunis kola. Selle eest oli barokktrompet väga huvitav ja mängja suutis veel põnevust lisada
portugallastest ja itaallastest. Samal ajal on hispaania kultuur väga eripalgeline. Seetõttu ongi Hispaania riik jagatud 17 autonoomseks piirkonnaks, mille hulka kuuluvad ka Aafrika põhjarannikul asetsevad linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania lipp HISPAANIA MUUSIKA Hispaania muusika on vägaväga tihedalt seotud Hispaania tantsudega. Osad Hispaania rahvalaulud on ka tantsulood. Sellepärast ongi eriline nähtud Hispaania kultuuris flamenko, kus on ühendatud laul, tants ja pillid. Kuulsaimad rütmipillid on kastanjetid ja tamburiinid. Väga tuntud Hispaania rahvatants on boléro, mille saateks kasutatakse kastanjette ja kirtarri. Kusjuures klassikaline kitarr on pärit just Hispaaniast. Tuntuimad lauljad on Placido, Carraras ning Caballi, nad on ooperilauljad. Hispaania muusikal on olnud väga palju mõjutajaid. PõhjaHispaanias on
Antud lugu on hispaanialikult temperamentne. Samuti on kuulda Hispaania mustlasmuusikale iseloomulikke hüüdeid ja käteplakse. (CD + Lisa 4) 2.1.6. Juured ja mõjutused Balkanimaadest Balkanimaades ehk Albaanias, Makedoonias, Bulgaarias ja Rumeenias elab hinnanguliselt 47 protsenti Euroopa mustlastest, see teeb sellest piirkonnast ala, kus elab kõige rohkem mustlasi (Romani people 2010). Balkanimaades on rohkem levinud ballaadid ja metsikud tantsulood. Sealne muusika on lüüriline ja meloodiline, samas võib aga kuulda ka India mõjust tingitud toorest jõudu ja emotsionaalsust. Seejuures öeldakse, et mustlasmuusika lauljale on iseloomulik lapselik süütus, samas aga ka kannatav ja õnnetu hing. (World Music: the Rough Guide...1999: 149-150) Albaanias ja Makedoonias kasutatakse pillidest sagedasti klarnetit, akordionit, viiulit ja lautot. Rumeenias domineerivad keelpillid, nagu näiteks kontrabass ja viiul. Lisaks on ka seal levinud
taktimõõdus. Tavaliselt on kogu tants ühes ja samas taktimõõdus, kuid on ka tantse, kus A-osa on ühes ja B-osa teises taktimõõdus. Tempo on rahulik. Tantsuloo aluseks on lühike mõne fraasi pikkune meloodia, mida loominguliselt korratakse ja varieeritakse. Tantsu ja selle eri osade kestus võivad olla erinevad, see sõltub sageli pillimehest. Uuemate tantsude (polka, valss) viisid on laenatud naabritelt koos vastavate tantsudega. Valsi- ja polkarütmis tantsulood olid ja on tänapäevalgi üks uuema rahvamuusika viljakamaid liike. 9.5. Rahvatantsude liigid Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust. Voor- ja sõõrtantse esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). Voor- ja sõõrtantsud kuuluvad vanimate tantsude hulka
annaabi.ee 
