ning tõusis peagi isast kõrgemaks konkurediks. Peale seda isa ja poja suhted halvenesid. Peale isa surma jätkas Johann Strausside perekonna traditsioonide levitamist nii Viinis kui kaugemal. J.Strauss kirjutas enam kui 500 valsi, polka, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat. Teda tunti kui valsikuningat- selle tiitli päris ta isalt. Õhtu Straussiga rääkis oma muusika ja tantsudega kirglikkust, mis väljendas õnne, vabadust ja usku. Sellises muusikalises ja tantsulises atmosfääris saab inimene avaneda, samm-sammult avada oma loovat poolt, väljendada valu, kurbust,armastust samas unustmamata rõõmu ja huumorit. Õhtu Straussiga eesmärk oli, et vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsitava moodsa ajastu, milles elame. Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse... Õhtu Straussiga solistid : Karmen Puis ( lõpetanud Heino Helleri nimelise muusikakooli, Eesti Muusikaakadeemia Tiiu
Kõige täht- samaks vormiks sai sonaadivorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga muusikalist teemat: peateema ja kõrvalteema. Uued žanrid, mis põhinesid sonaadivormil: Sümfoonia Sümfoonia on 4-osaline kindla ülesehitusega teos sümfooniaorkestrile. (Sümfoonia I osa on kirjutatud sonaadivormis ja seal on kaks meeldejäävat korduvat teemat: peateema ja kõrvalteema. I osa on tavaliselt kiires tempos /Allegro/, II osa on reeglina aeglases tempos /Andante/ ja III osa tantsulises tempos /Menuett, Scherzo/. Viimane osa ehk finaal on tavaliselt hoogne ja kiire.) Klassikaline instrumentaalkontsert Kontsert on 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Soolopilli järgi tuleb kontserdi nimetus, näiteks klaverikontsert, viiulikontsert, trompetikontsert jne. Teose II osa on tradit- siooniliselt aeglases tempos. Kontserte kirjutati palju juba eelneval, barokiajastul. 18. sajandil sai teose aluseks sonaadi- vorm ja kujunes välja uus, klassikalise ülesehitusega
Kõige täht-samaks vormiks sai sonaadivorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga muusikalistteemat: peateema ja kõrvalteema. Uued zanrid, mis põhinesid sonaadivormil: Sümfoonia Sümfoonia on 4-osaline kindla ülesehitusega teos sümfooniaorkestrile. (Sümfoonia I osa on kirjutatud sonaadivormis ja seal on kaks meeldejäävat korduvat teemat:peateema ja kõrvalteema. I osa on tavaliselt kiires tempos /Allegro/, II osa on reeglinaaeglases tempos /Andante/ ja III osa tantsulises tempos /Menuett, Scherzo/. Viimane osaehk finaal on tavaliselt hoogne ja kiire.) Klassikaline instrumentaalkontsert Kontsert on 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Soolopilli järgi tuleb kontserdinimetus, näiteks klaverikontsert, viiulikontsert, trompetikontsert jne. Teose II osa on tradit-siooniliselt aeglases tempos. Kontserte kirjutati palju juba eelneval, barokiajastul. 18. sajandil sai teose aluseks
Peotants on nõukogude ajal kujunenud üldistav nimetus teatud paaristantsudele, mis kujunesid enam-vähem praegusel kujul välja 20. sajandi alguse Inglismaal - aeglane valss, fokstrott, viini valss, tango, samba, rumba, cha-cha, jive. 8 Lavatants Lavatants on loodud eesmärgiga treenida lapsi ja noori läbi spetsiaalse treeningplaani ja luua grupp, kus arendatakse universaalseid tantsijaid, kes saavad hakkama igas tantsulises zanris, suudavad töötada iga koreograafi käe all ning oskavad ka ise liikumist seada. Lavatantsuga tegelemine aitab jõuda kehalise mitmekülgsuseni ja seeläbi ka enesetundmiseni. Selle tarvis kuulub tantsija ettevalmistusse nii klassikalise (klassikalise balleti alused, jazz- tants), kaasaegse (vabatants, improvisatsioon) kui ka hiphop-tantsu (breik, hiphop freestyle, street jazz jne) valdkonda kuuluvate tantsustiilidega tegelemine.
annaabi.ee 
