Inimeste poolt kõneldud keeled ei ole igale rahvale arusaadavad, selle tõttu tahtes mõista võõrast keelt, peame seda tõlkima. Kunsti võime taibata ka ilma sõnaraamatuta, kuigi on kombeks rääkida iseseisvast kunsti keelest. Keelest, mis võib ühendada inimesi rahvusest, usust ja muudest teguritest sõltumata. Iga üks mõistab kunsti keelt vastavalt oma tunnetele, kogemustele ja teadmistele. Olgu see siis muusikakeel, tantsukeel või joonistustest ja maalidest peegelduv jutustus, mida autor endasi annab. See kuidas teksti lugeja teost tõlgenab, on igaühe individuaalse fantaasia vili. Tihti peale võib olla see vili palju rohkem hinge puudutav ja meeldejääv, kui sõnad läbi loomuliku keele. Keelega puutun ma kokku kõikjal, tahest tahtmata. Enamustel kordadel uude riiki rännates, ei saa ma enda ümber kostvast suminast ja nähtavalt informatiivsetest siltidest eriti täpselt aru
Balletimuusika taga on Georg Riedel ja Stefan Nilsson. Muusika põhineb nii Pipi Jan Johanssoni motiivil kui ka Riedeli kirjutatud teemadel 1960. aastate armastatud Pipi teleseriaalist. Muusika andis väga hästi edasi emotsioone ja meeleolu ning sidus kõik ilusasti kokku. Pipi ballett nõuab tantsijatelt erinevate stiilide valdamist. Pär Isbergi koreograafia ühendab klassikalise balleti moodsama tantsuga. Lisaks balletile näeb laval ka tänavatantsu ning Pipi isa kodusaare tantsukeel on selgelt mõjutatud sealset kultuurist. Muidugi võib lavastuses näha ka klassikalist balletti. Temperamentne Pipi ühendab enda liikumises palju erinevaid stiile, kuid näiteks tema sõbrad Tommi ja Annika tantsivad väga klassikaliselt, see võibki iseloomustada nende sellist arglikust ja tagasihoidlikust. Pipi saab näidata ka klassikalisi liigutusi, kui ta kohtub unes oma isaga. Etenduse vältel saab imetleda nii õhulisi hüppeid ja
afektiivseid signaale, mis erinevad suuresti inimkeelest edastatavad sõnumid on reeglina üldised, ebatäpsed sarnanevad selles osas rohkem inimese miimilistele signaalidele (haigutus, muie, naer, kulmukortsutus jne). Siiski esineb sellest reeglist terve rida erandeid (vt eespool näiteid detailsetest sõnumitest loomadel). Sestap pole erinevus inimkeele ja loomade signaalide vahel mitte niivõrd kvalitatiivne, vaid pigem kvantitatiivne. Meemesilaste tantsukeel – Meemesilaste tantsukeele avastas Karl von Frish, kes sai Nobeli preemia koos Lorenzi ja Tinbergeniga. Kui nektarit otsiv töölismesilane leiab hea uue õienektari asupaiga (nt äsja õitsema läinud pärnapuu), lendab ta tarru ja esitab taru vertikaalsel siseseinal ühe kahest tantsust: 1) ringtants – kujutab endast lihtsat ringikujulist edasi- tagasi liikumist ja seda tantsivad need töölismesilased, kes on leidnud nektariallika taru lähiümbrusest (kuni 100 m raadiusest)
annaabi.ee 
