Juba varakult õppisid lapsed tööd tege ma ja vane maid abistama. Mõne kiireloo mulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud. Talgutele tulid naabripered kokku ja k õike tehti ühiselt. Sellised tööd olid näiteks m etsavedu, heinategu, rukkilõikus ja hoonete ehitamine. Oli ko m b eks, et talgulistele pakuti alati s ööki ja jooki ning noore mad ini mesed lõid pärast tööd tantsugi. Lisaks kuulus talupoja kohustuste hulka mõisavooris käimine, see tähendas mõisniku vilja ja viina vedamist linna müügiks. RAHVALAULUD Eesti rahvas on alati palju laulnud. M õned m eie regivärsilised rahvalaulud on ligi paar tuhat aastat vanad. Vanad regilaulud erinevad paljustki praegustest lauludest. Neid lauldi sedasi, et e eslaulja laulis ühe värsirea ette ja teised kordasid järgi. Sedasi ei olnudki paljudel
Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või enamgi. Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama. Mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud taluperel ise toime, siis korraldati talgud. Talgutele tulid naaberpered kokku ja kõike tehti ühiselt. Sellised tööd olid näiteks metsavedu, heinategu, rukkilõikus ja hoonete ehitamine. Oli kombeks, et talgulistele pakuti alati sööki ja jooki ning nooremad inimesed lõid pärast tantsugi. SÜGISENE MAAHARIMINE Kui vili koristatud, hakkavad võidutsema umbrohud. Põllumehel tuleb nendega pidevalt võidelda, sest umbrohi võib lämmatada järgmisel kevadel tõusva vilja ja vähendab tublisti viljasaaki. Üks maltsataim kasvatab kuni sada tuhat seemet. Paljud umbrohud levivad ka varre- või juure juuretükikestega. Maaharimisega hävitatakse umbrohtusid, samuti taimekahjureid ning haigusi.
loomi, tavaliselt 4-5 või enamgi. Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama. Mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud. Talgutele tulid naabripered kokku ja kõike tehti ühiselt. Sellised tööd olid näiteks metsavedu, heinategu, rukkilõikus ja hoonete ehitamine. Oli kombeks, et talgulistele pakuti alati sööki ja jooki ning nooremad inimesed lõid pärast tööd tantsugi. Lisaks kuulus talupoja kohustuste hulka mõisavooris käimine, see tähendas mõisniku vilja ja viina vedamist linna müügiks. VANASÕNU Maailm 1.1. 1.1. Kuidas maa, nõnda marjad. 1.2. 1.2. Vaikne vesi, sügav põhi. 1.3. 1.3. Kõik inimesed ei ole ühe veega ristitud. 1.4. 1.4. Kes korra ennast kõrvetanud, kardab tuld. 1.5. 1.5. Kus suitsu, seal tuld. Kus suitsu, seal sooja. 1.6. 1.6
See pole ju sugugi lõbus. Nad ainult sõnelevad ja muud midagi. Juba veerand tundi ootan ma esimest hoopi. Aga ei midagi. Need seal on argpüksid, kel suuvärk võib hea olla, aga rüselema nad ei lähe. Oleks parem olnud, kui te oleksite välja tellinud rusikavõitlejad Londonist või Rotterdamist, vaat siis oleksite alles midagi näinud ja isegi väljas platsil oleks kuuldud, kuidas kondid ragisevad. Aga need seal on haledad vennad. Kui nad vähemalt meile mõnda mauri tantsugi lööksid või midagi muud janti teeksid! Mulle töötati hoopis muud, narripidu ja paavsti valimist. Meil Gen-tis on endilgi narride paavst, taha meie teist ei jää, kurat võtaks! Aga meie teeme seda nii: rahvas koguneb kokku nagu siingi, siis pistab igaüks omakorda pea läbi augu ja teeb teistele grimassi. Kes kõige totrama lõusta teeb ja kellele kõige enam plaksutatakse, valitakse paavstiks. Nii. Eks ole lõbus? Kas teie ka ei tahaks oma paavsti nõnda valida