da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessanssi ajastu muusikakeskuseks sai Itaalias, Veneetsias Püha Markuse kirik. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui instrumentaalmuusika. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants galliard 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants braanl 4/4 taktimõõdus.
võisteldakse nn peotantsude tantsimises. · Esimene võistlustantsuklubi asutati Eestis 1957. aastal, milleks oli Revalia Tantsukool. · Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon (WDSF), mis loodi ametlikult 1957. aastal. · 1997. tunnustas Rahvusvaheline Olümpiakomitee võistlustantsu spordialana. Tantsud Kümme tantsitavat tantsu jagunevad Ladina-Ameerika tantsudeks ja Standardtantsudeks. · Standardtantsud on Aeglane valss (Slow Waltz), Tango, Viini valss (Waltz), Aeglane fokstrott (Slow Fox) ja Quickstep. · Ladina-Ameerika tantsud on Samba, tsatsatsa (Cha Cha Cha), Rumba, Paso doble ja Dzaiv (Jive). Võistlused Võistlustantsu võistlusetel jaotatakse tantsijad erinevatesse kategooriatesse, vanuse ja taseme klassi järgi. Vanuse klassid: Taseme klassid:
Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper „Daphne“ etendus 1598. aastal. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu- ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tšello ja kontrabass. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan, kiire hüppetants galliard ning lõbus seltskonnatants braanl.
seltskonnatantsud on eksisteerinud samakaua kui inimkond. Tõsi mingil ajaloo etapil hakati samme üles kirjutama, neile anti nimetused. 1900.aastate alguses hakkas Inglismaal välja kujunema tants, mis põhines loomulikul liikumisel ja seda edasi arendades on jõutud tantsuni, missugusel kujul ka meie seda tänapäeval tunneme. Inglismaal välja kujunenud seltskonnatantsu liigitatakse standardtantsudeks ja ladina-ameerika tantsudeks, millele lisaks harrastatakse Eestis ka folkloorsetest tantsudest välja kasvanud seltskonnatantse. Standardtantse on viis: aeglane valss e. inglise valss, tango, viini valss, fokstrott, kvikstep. Igal tantsul on oma iseloom, mis tuleneb tema ajaloost, muusikast, koreograafiast. 1. Aeglane valss on lüüriline, 3/4 taktimõõdus, juured on seotud viini valsiga, kuid mõjutused bostonilt ja Inglismaa poolt standardiseeritult saadud selle tantsu tänapäevane võistlustele
Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.-17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. LADINA-AMEERIKA TANTS Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad neist on: · Bachata Dominikaanist pärinev 4/4 taktimõõdus tants, mis on arvatavalt välja kasvanud Kuuba bolerost ja saanud mõjutusi merenguest ning Ladina-Ameerika kitarrimuusikast; samuti seda tantsu saatev muusika. Sõna tähistas algselt kitarrimuusikaga ning vaba õhkkonnaga pidu. Bachata muusikapalade teemaks on tihti armastus, romantika ning armupiinad. Tants tekkis 1960
kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez, franko-flaami ja Burgundia koolkonda kuulunud Gilles Binchois ning Venezia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessansiajastu muusikakeskuseks sai Püha Markuse kirik Venezias. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusika. Tantsumuusikas olid populaarsemateks tantsudeks aeglane ning väga pidulik pavaan 2/4 ja 4/4 taktimõõdus, kiire hüppetants galliard 3/4 taktimõõdus ning lõbus seltskonnatants braanl 4/4 taktimõõdus. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni
SISUKORD Lk. 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, Tantsu ajalugu 4 Tants ja muusika, Riietus 5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad on bachata, lambada, mambo, merengue, rumba, salsa, samba, tsa-tsa (cha-cha-cha). Vähem tuntud Ladina-Ameerika tantsude hulka kuuluvad näiteks boogaloo, boolero, bossa nova, carimbó, charanga, conga, cumbia, forró, maxixe, pachanga, rueda de casino jpt. SISSEJUHATUS Seltskondlik tantsimine, peaks pakuma kosutust ihule, hingele ja vaimule.