QUICKSTEP, FOKSTROTT Ajalugu • 1910.a – Harry Fox • 1930.a- populaarseim kiireloomuline seltskonnatants • Quickstep kujunes välja fokstrotist (onestep) Üldiselt quickstepist • 2/4 taktimõõdus • Standardtants • Kiired ja võimsad sujuvad liigutused • Ametlikud ja mitteametlikud üritused • Esimesed tantsjad Aafriklased Üldiselt fokstrotist • Seltskonnatants • Pikad, sujuvad liikumised • 4/4 taktimõõdus • Sarnaneb valsile • Standardtants Stiil • Elegantne, sujuv ja glamuurne • Kerge jalg • Energiline ja intensiivne • Slow-quick-quick/slow-slow-quick- quick • Hästi palju elemente Kuidas saada poodiumikohta? • Gold – Cross swivel – Six quick run – Rumba cross – Tipsy to right/left – Hover corte
,,Uinuv kaunitar’’ on Pjotr Tšaikovski ballet, mis on kujunenud Charles Perrault’ muinasjuttude ainetel. See on Marius Petipa ja Ivan Vsevoložski libreto. Maailmaesietendus 15. jaanuaril 1890 Maria teatris, ning esietendus Rahvusooperis Estonia 14. novembril 2014. Mina tahaksin seda vaatama minna. Mulle väga meeldib priimaballeriina tutu, mis on beebirooosa. Tema pead põõritavad keerutused on väga ägedad. Kordebaletti tantsjad olid kõik väga osavad, kõik oli väga hästi ajastatud ja nende kostüümid sobisid lavakujundusega. Kurja nõida kehastav baleriini liigustused ja kostüüm andsid tunda, et tegemist on kurja lootegelasega. Tema seelik oli musta värvi ja nägi välja nagu ronga sulestik. Pärast ‘’Uinuva kaunitari’’ ärkamist toimus laval imeline pas de deux. Solistid tantsisid nii graatsiliselt ja meessolist oli
Esinejate kostüümid olid hästi tehtud. Need olid tehtud kaasaegseks ning sobisid etenduse sündmustiku ja lauludega kokku. Ma arvan, et kõik detailid olid täpselt paigas. Igal tegelaskujul oli talle omane riietus. Samuti ka soengud sobisid riietuse ja sündmustikuga kokku. Lavakujundus oli hästi läbi mõeldud. Alguses ma ei saanud aru, et seal keskel hundilõuad olid, kuid hiljem jõudis mulle see kohale. Mulle meeldis ka lava vasak nurk, kust tantsjad lavale tulid. Minu arvates olid näitlejad väga hästi valitud. Koreograafia oli väga hea. Mõndadest lauludest ma ei saanud kohe aru, kuid kirjanduse tunnis sai kõik selgeks. Muusika oli liiga vali, oleks võinud vaiksem olla. Seetõttu ei saanud vahepeal sõnadest aru. Laulusõnade ja muusika autoriteks olid Tiit Kikas ja Jaagup Kreem. Ma arvan, et nad tegid väga head laulud, mis sobisid sellesse muusikali. Kokkuvõttes oli väga huvitav ja kütkestav muusikal
Noor Tatjana läheb oma sõbrannaga peole, kus kohtab Oneginit, kellesse ta silmapilgselt armub. Oneginil pole aga Tatjana vastu mingeid tundeid. Ühel peol hakkab Onegin flirtima Olgaga (Tatjana sõbranna, kelle kaudu Tatjana Oneginiga tuttavaks sai) ning Olga kihlatu Lenski sai kadedaks. Duelli käigus, mille ongegin välja kutsus tappis Onegin lenski. Ballett läks kiiresti ja oli lihtsalt mõistetav. Sellel ballettil oli tohutult ilus ja põnev lugu, mida oli huvitav esitada. Tantsjad olid tasemel ja kogu ballett pani mõtlema oma enese peale ja ma arvan, et nii mõnedki said siit aimu mõne inimese vaatenurgast ja kuidas seda mõista. Koreograafi käekirjast sai juba esimestes tantsunumbrites aru. Ta käekiri on lihtne ja kaval. Ta kasutab samu tantsusamme mitmeid kordi, sellejuures igavaks muutumata. Tantse oli põnev jälgida. Oli palju keerulisi samme ja pöördeid mis olid segatud lihtsamate sammudega
Oskar Lutsu "Kevadet" on lugenud raamatut või näinud filmi enamus eestlasi. Klassiga käisime Vanemuises vaatamas Ruslan Stepanovi lavastatud "Kevadet." See ballett oli väga omanäoline ja teistsugune, kui on raamat või film. Ma polnud varem balletti vaatamas käinud. Mulle ballett meeldis, sest see oli väga kiire ja teemad muutusid suhteliselt kiiresti. Ballet "Kevade" osatäitjad olid pärit iglt poolt üle maailma. See ballet oligi väga teissugune juba sellepärast, et tantsjad olid nii mitte eestlaslikud. Näiteks filmis oli Arno blondi peaga aga balletis oli musta peaga jaapanlane. Ka lavastaja Ruslan Stepanov on tahnud luua hoopis teist suguse teose kui see oli Oskar Lutsu "Kevade" ja on öelnud teose kohta nii: "Et lavastus oleks originaalne, pean ma suutma olla absoluutselt, otse pööraselt vaba, loobuma Oskar Lutsu kunstilistest kujunditest ja looma seeläbi omaenda esteetilise maailma, milles valitseb minu arusaam ilust ja harmooniast
Teisel septembril 2012 käisin kinos Sõprus vaatamas dokumentaali nimega ,,Esimene positsioon". Bess Kargmani dokumentaalfilm "Esimene positsioon" on lugu ühest aastat seitsme noore balletitantsija elus, mil nad valmistuvad maailma kõige prestiizsemaks balleti- võistluseks: The Youth America Grand Prix. Võistlused esinevad tuhanded tantsijad, et võita stipendiume ja lepinguid. Film jälgib kuute tantsijat ja nende edusamme ja ebaõnnestumisi võistluseks valmistumisel. Need noored tantsjad on Jules Jarvis Fogarty (10-aastane), Aran Bell (11-aastane), Gaya Bommer Yemini (11-aastane), Miko Fogarty (12-aastane), Michaela DePrince (14-aastane), Joan Sebastian Zamora (16-aastane) ja Rebecca Houseknecht (17- aastane). Gaya ja Aran osalevad koos kõige nooremas vanuseklassis ning on omavahel ka head sõbrad. Aran on tantsinud juba väikesest poisist saati ehk 4-aastasest saati. Tänu oma isa tööle on ta
VÕISTLUSTANTS Võistlustants on spordiala, kus võisteldakse kümne peotantsu tantsimises. Võistlustants kuulutati spordialaks alles 1997. aastal. Amatööride rahvusvahelisi võistlusi korraldab Rahvusvaheline Tantsuspordi Föderatsioon ja elukutseliste tantsijate võistlusi Ülemaailmne Tantsu ja Tantsuspordi Nõukogu. Tantsud jagunevad võrdselt kaheks Ladina-Ameerika tantsud ja standardtantsud. Võistlustel jaotatakse tantsjad erinevatesse kategooriatesse vanuse ja taseme järgi. 1. Vanuse klassid: Lapsed 1 (7 - 9 aastat) Lapsed 2 (10 - 11 aastat) Juunior 1(12 - 13) Juunior 2 (14 - 15) Noored (16 - 18) Täiskasvanud (18 - 35) Seeniorid (35-...) 2. Taseme klassid (ei ole otseses seoses vanusega): Algajad (2 - 4 tantsu) E-klass (6 tantsu) D-klass (8 tantsu) C-klass (10 tantsu) Vabaklass(B-S) (10 tantsu) KASUTATUD ALLIKMATERJALID http://et.wikipedia
annaabi.ee 
