oli valss aeglane tants, kuid 19. sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad (Joseph Lanner, Johann Strauss) välja kiirema tempoga viini valsi, mis võitis erilise populaarsuse ja levis 19. sajandi jooksul kõikjale Euroopasse. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud praegu loetakse põhiliseks standardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad. Eestlastelgi on oma labajalavalss, mis erineb suuresti võistlustel tantsitavast graatsilisest üle põranda liuglemisest. Stiliseeritult on valssi rohkesti viljeldud kammer-, sümfoonilises ja lavamuusikas. Valsi uuemad teisendid on inglise valss, teise nimega aeglane valss ja boston. Aeglases valsis peavad tantsijad parketil liuglema loomulikult ja voolavalt, püsides ka hoogsate pöörete ajal paarina tihedalt koos ning säilitama oma kauni tantsuhoiu. Sujuv tõus ja laskumine on kohustuslikud, sest see on rahulik õhtutants. Aeglase valsi tempoks on 30 takti minutis
5 Samba Aafrika juurtega Brasiilia tantsu ja muusikastiil, mis kujunes välja 20. sajandi algul Rio de Janeiros. Tants on 2/4 taktimõõdus. Samba on seltskonnatantsuna väga erinev Brasiilia karnevalidel tantsitavast sambast. Havannas läks rumba moodi 1890. aastatel ning oli oma sensuaalse iseloomu tõttu algselt keelatud tants. Samba pärineb maxixest ,sammud pärinevad ka afrobrasiilia candomblé rituaalidest ja capoeira angolast. Samba nime all sai uus tants tuntuks alates 1914. aastast, jõudis Euroopasse 192324 kuid tantsusaalides laiema levikuna jõudis alles pärast Teist maailmasõda. Võistlustantsus on samba LadinaAmeerika
kohandatud - praegu loetakse põhiliseks stantardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad. Alguses oli valss aeglane tants, kuid XIX sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad välja kiirema tempoga valsi, mida tänapäeval teamegi viini valsi nime all. Kõige ilusamad viini valsid ongi pärit juba Straussi aegadest, nagu näiteks "Ilusal sinisel Doonaul".Ka viini valssi on aja jooksul kohandatud ja on ju eestlastelgi oma labajalavalss, mis erineb suuresti võistlustel tantsitavast graatsilisest üle põranda liuglemisest. Osade tantsude nimedega on keeruline lugu, kuid valss on üks neist tantsudest, mille nimi on eesti keeles enam-vähem sama nagu inglise või saksa keeles. Kui saksa keeles on sõna "walz", siis inglased on sellest tuletanud "waltz", eesti keeles niisiis lihtsalt valss. Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi - aeglast ja viini valssi. Aeglane valss, mida kutsutakse ka inglise valsiks, on poole aeglasem kui viini valss, tempoks on 30 takti minutis
tsüklilise viini valsi, mis võitis erilise populaarsuse ja levis 19. sajandi jooksul kõikjale Euroopasse.See on kiire tants ning nõuab paari head koospüsimist. Viini valss on pidulik,loodud Bavaarias ja on endisaegade Austria aristokraatia õukonnatants,mida tantsitakse ¾ taktimõõdus.Nimi pärineb saksa keelest "viener valtzen". Viini valssi on ajajooksul kohandatud ja eestlastelgi on oma labajalavalss,mis erineb suuresti võistlustel tantsitavast valsist. Valsiga algas seltskonna tantsude ajaloos uus, paaristantsu ajajärk. Valsi taktimõõt on ¾.Taktis on kolm lööki,neist esimene rõhuline.Kõik valsi sammud vältavad ühe löögi. Valss on ballide ja vastuvõttude avatantsuks. 5 Fokstrott Fokstrott pärineb eelmise sajandi alguse Ameerikast.Otseses tõlkes tähendab see rebase
annaabi.ee 
