võtetega, nagu seda tegid renessanssiaegsed meistrid ning pealtnäha sarnaste pillide hinnad võivad nii valmistusviisist kui valmis pilli kvaliteedist ja meistri mainest tulenevalt erineda koguni kümneid tuhandeid kordi. Oksjoneil müüdavate pillide hulgas hoiavad hinnarekordeid siiski "vanad itaallased" ning nende hinnad võivad küündida miljonite eurodeni. Eestis on viiul olnud võrdlemisi levinud, olles külapidudeltihti koguni ainukeseks tantsitajaks. Varasemate ja lihtsamate Eesti alal levinud rahvapillide seast väärib viiulile võrdlemisi sarnasena mainimist hiiu kannel. Eestis on tegutsenud vägagi erineva tasemega viiulimeistreid alates omale või lapsele ilma igasuguste eeltadmisteta pilli meisterdanud huvilistest kuni korraliku eriharidusega rahvusvahelise tasemega meistriteni. Tuntumad meistrid on olnud Felix Villak ja Eugen Meri, eriti aga kaasaegne meister Aaro Altpere, kes on õppinud Moskva
· "Nii ajaratas ringi käib" 1977 · "Kutse " 1980 · "Laine tõus e b " 1983 (Juhan S muuli nim eline kirjandu s e aastapr e e m i a 1984 ) · "Laul, ava tiivad " 1985 Muuseumis on kolm põhilist ekspeditsioonituba, kus on erinevaid eesti meistrite kui ka välismaa pille . Viiulid ja meistrid Eestis Ee stis on viiul olnud võrdle mi si levinud, olle s külapidud el ehk sim m a nitel tihti koguni ainuk e s e k s tantsitajaks. Varas e m at e ja lihtsa m at e Ee sti alal levinud rahvapillide se a st väärib viiulile võrdle mi si sarna s e n a mainimist hiiu kannel . Eestis on teguts e n u d väga gi erinev a tase m e g a viiulimei streid alate s omal e või laps el e ilma igasu g u st e e eltad mi st eta pilli m ei sterd a nu d huviliste st kuni korraliku eriharidus e g a rahvusv ah e lis e tase m e g a m ei striteni
Esialgu seoti põlle kõikjale, kuid mitte õigesse kohta küll kaela ümber, küll ümber põlvede. Kui põll siis õigesse kohta sai pandud, võis hakata seda lappima. Põll ees, teatas siduja, et sellel auk sees on ning kutsus kõiki appi seda lappima. Lappimine kujutas endast raha andmist esimese raha viskas põlle sisse tavaliselt peigmees, tema järel ka teised pulmakülalised. Põlletamisele järgnes tantsitamine, kus siis esimeseks tantsitajaks oli keegi peigmehepoolsetest sugulastest, kellele noorik siis kindad kinkis. Iga tantsija pidi naisele ka natukene raha andma. Tihti veedeti esimene öö mehe ja naisena lambalaudas pidavat tagama hea karjaõnne. Kuna voodit tollal veel majapidamises polnud, sai rääkida asemetest. Aseme õled olid tavaliselt peigmehe niidetud, aga linad olid pruudi poolt. Aseme tegi ära kaasanaine või ämm, kes siis vaevatasuks kingituse sai
annaabi.ee 
