Juhtus nii õnnetu juhus et Mirell potsatas kaastantsija kätelt otse lavalt maha ja sai tõsised vigastusi, ning ta tuli kohe haiglasse toimetata ja tehti röntgen mille põhjal otsustati teha operatsioon. Vigastused olid tõsised ja Mirell pidi mõnda aega massööri juures käima, et tal oleks veel sansse baletti tantsima hakata. Tal oli ju imeline figuur, võime tantsida ideaalselt tantse ja anne disainida oma kleidid alati kõige ilusamateks ja briljantsemateks. Teistest tantsijates tal oli ilmselgelt märgatav distants. Mirellil oli suur ego ta arvas et ta on hea ja ta oligi, aga ta tahtis lubada endale liiga palju. Peale mõningaid puhkepäevi otsustas Mirell taas trenni minna. Mirell tundis ennast väga nõrgana ja otsustas teha dopingu et trenni ikka vastu pidada. Trennis olles avastas balleti professor et midagi on valesti ja sellest tekkis suur draama. Kolledzi juhataja buffis Mirellile et ta on siit tantsugrupist välja kirjutatud.
"Autoportree sigaretiga" https://sites.google.com/site/sissike3/referaat http://www.norra.ee/About_Norway/culture/Suurkujud/Maaliku https://sites.google.com/site/sissike3/referaat Franz von Stucki saksa maalikunstnik "Tantsijates" (1896) http://hingetugi.onepagefree.com/?id=17830&onepagefree=fec98ae09e902180e6d190606207385a "Paabulinnukleit" Aubrey Beardsley tuntuim must-valge graafika viljeleja "Tantsija autasu" http://kunstiajalookursus.blogspot.com/2009/11/william-morris-1834-1896-artisok
Erik Satie`l (1866 1925) paluti komponeerida "Les Sonneries de la Rose + Croix" ühe juugendnäituse jaoks. Inspireerituna Rossetti poeemist ja maalist "Õnnistatud neitsi" lõi Debussy (1862 1918) "La Demoiselle Elue", mis kanti ette esimesel "Le Livre Esthétique" näitusel Brüsselis 1894. Samamoodi muutus üheks juugendi ikonograafia korduvaks motiiviks tants, mida käsitleti nii erineval moel nagu näiteks Beardsley "Salomés" (1894) ja Franz von Stucki "Tantsijates" (1896). Ühtegi teist tantsijat ei kasutatud nii sageli inspiratsiooniallikana või ei portreteeritut nii tihti kui USA päritolu tantsijannat Loïe Fullerit (1852 1928). Fullerit on kutsutud ka juugendi muusaks. Tema esinemistel Pariisis "Folies-Bergeris" (debüüt aastal 1892) oli kiire ja tohutu menu. Fulleri tants ise oli justkui juugendi ilmutis. Pettumust valmistavalt oli ta igapäevases elus üsna inetu ja paksuke, kuid laval tegi ta läbi hämmastava muutuse. Kandes
kommunikatsiooniprotsessis. Vaataja tajub ja näeb ära ebasiiruse ja valetamise, nagu ta tajub ka ehedalt ja päriselt kohalolekut. Tantsija võib töö läbi kukutada või suurepäraseks teha. Rolli interpreteerimine "omal moel"ja "mitte koreograafi nägemust mööda" nihutab töö aktsente. Algaja võib nõrgestada tööd, pakkudes välja ainult näoilmeid ja tunnetades midagi oma südames, selle asemel, et seda üle terve keha ja ruumi tajuda ja kogeda. Koreograafid soovivad tantsijates näha erinevaid kvaliteete: 1. Energia- ka siis, kui sa nõretad higist ja süda puperdab... 2. Hoolimine, ka siis, kui sa pead tegama asju, mida varem teinud pole näiteks julmus, alastus, füüsilised ja emotsionaalsed väljaelamised. 3. Elegantsus, detailirohkus 4. Terviklik ja aktiivne kaasatöötamine kogu tööprotsessis. 5. Kannatlikkus, tasakaalukus 6. Rolli, karakteri isikupärane esitamine.
annaabi.ee 
