.................................................................................9 4. 1. PUNASTE VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE...........................................................9 Mahlakus................................................................................................................................9 Täidlus.....................................................................................................................................9 Parkaine- ehk tanniinisisaldus..............................................................................................9 Eelnevast lähtudes saab punased veini jaotada kolme ossa:............................................10 4. 2. VALGETE VEINIDE KLASSIFITSEERIMINE.........................................................10 Suhkrusisaldus.....................................................................................................................10
kontsentratsioon pärsib loomade söömust ja vähendab seeduvust, sest kõrge tanniinisisaldusega kaasneb kõrge ligniinisisaldus, madal TP ja halb seeduvus. Tanniini madal kuni mõõdukas hulk mõjub positiivselt rohusööda proteiini metabolismile ja hoiab ära loomadel puhitused ning ussnugilised. Tanniin moodustab lahustuva proteiiniga ühendi, mis ei lahustu vatsas (pH 5,8-6,8), küll aga äärmusliku pH tasemega libedikus (pH 2,5-3,5) ja peensooles (pH 7,5-8,5). Söötade tanniinisisaldus võimaldab vähendada proteiini lõhustuvust vatsas ja suurendada proteiini imendumist peensooles. Nõiahammas ´Norcen´ on mõõduka tanniini kontsentratsiooniga (23 g CE kg-1 KA). Nõiahamba tanniinisisaldus on kõrgem kevadel ja suvel ning seda on rohkem lehtedes ja õites kui vartes. Sakus tehtud katsega selgitati kõrreliste (põldtimut, harilik aruhein, karjamaa raihein), punase ristiku (tetraploidne ´Varte´) ja lutserni (harilik lutsern ´FSG 408DP´) mõju hariliku nõiahamba
Esimesel korral saadav eaux-de-vie ehk brouillis on 2830% alkoholisisaldusega toorpiiritus. Peale teist destilleerimist, mida nimetatakse bonne chauffe, eraldatakse sellest konjakipiirituse parimate omadustega südamik ehk nn coeur, mille alkoholisisaldus on 6872%. Järgneb vähemalt kaks aastat vältav laagerdumine tammevaatides. Enamasti on vaadid Limousini, vahel ka Troncais'i või Allier'i päritolu. Tammepuit, mille eripäraks on poorsus ja kõrge tanniinisisaldus, võimaldab ajal korrigeerida konjakipiirituse maitset, värvi ning alkoholisisaldust, ülejäänu eest kannab hoolt tilluke keldriõhust ning konjakist elatuv bakterseen torula compniacensis Richon. Tõsi küll, tänu tema osalusele tuleb tootjail arvestada ka iga-aastase 3% loomuliku kaoga. Teisisõnu kulub 10-aastase laagerdumistsükli juures 100 liitri konjaki valmistamiseks 135 liitrit konjakipiiritust. Poeetiliselt väljundudes
annaabi.ee 
