head ülevaadet Eesti NSV poliitilisest, majanduslikust ja kultuurilisest arengust. Raamat on üles ehitatud kronoloogilis-sisulisel printsiibil, mis algab Baltikumi vallutamisega 1944a, kus Moskva vajas lisainstututsiooni, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis, Eesti NSV Ministrite Nõukogu rahvuslikku koosseisu ja teose lõpus vaadeldakse soomlaste huvireise Eesti NSV-sse ajavahemikul 1955-1980 ning nõukogulikku usupoliitikat. Tõnu Tannbergi vaatluse all on ÜK(b)P Keskkommitee Eesti büroo osast Eesti NSV sovetiseerimisel aastail 1944-1947. Hästi seletab lahti, et miks loodi selline büroo, kes seda juhtisid ja kust pärinesid. Büroo põhiülessandeks oli kaasa aidata nõukogulikuvõimuaparaadi töölerakendamisele ning selleks vajalike inimeste leidmine ja ametisse seadmine, sotsialistliku majandusmudeli juurutamine, maareformi läbiviimine ja eelduste loomine põllumajanduse
Neil kõigil oli võimalus keelduda sõjas osalemast, aga keegi neist ei teinud seda. Ma arvan, et MS puhkeski selle pärast, et keegi ei tahtnud alla anda, taheti näidata oma võimu ja taheti vaenlasele koht kätte näidata. 5. SÕJATEGEVUS LÄÄNE- JA IDARINDEL. LÄÄNERINNE IDARINNE 1914 250 km pikkusel rindel toimus piirilahing. SM jõudis Pariisi lähistele, PR alustas Tannbergi lahing, SM vallutas Ida- Marne'i lahingu nime all vastupealetungi. Nurjati Schlieffeni välksõja plaan. Algas Preisimaa positsioonisõda. 1915 Ypres'i lahing, milles SM kasutas I korda sõjategevuses gaasi. Allveesõda ING-SM SM otsustas VM purustada, see ei vahel. ,,Louisitania" uputamine SM poolt. õnnestunud. Rinne stabiliseerus Riia
Minu jaoks olid kõige huvitavamad Balti kett ning toidu-ja tarbekaupade järjekorrad, mis tundusid lihtsalt väga põnevad, et neid võiks veel rohkem edasi uurida, kuid sellest ei tuleks midagi välja, kuna selle kohta pole eriti andmeid. Balti keti kohta on kohe kindlasti rohkem infot kui järjekordade, sest Balti kett oli populaarsem kui järjekorrad. Kui oleks rohkem aega ja tahtmist, siis uuriks kindlasti rohkem Eesti taasiseseisvumise kohta. Kasutatud allikad Einar Värä ja Tõnu Tannbergi õpik ,,Lähiajalugu" 9.klassile II osa. Kasutatud piltide aadressid: AUGUSTIPUTS http://s.ohtuleht.ee/multimedia/images/000049/84843600-E73D-4664-AE11- 87DAE73958AB.jpg BORISS JELTSIN http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9a/%D0%91%D0%BE %D1%80%D0%B8%D1%81_%D0%9D%D0%B8%D0%BA%D0%BE%D0%BB %D0%B0%D0%B5%D0%B2%D0%B8%D1%87_%D0%95%D0%BB%D1%8C %D1%86%D0%B8%D0%BD.jpg MIHHAIL GORBOTSOV http://paber.ekspress.ee/fotodb/4F19DB32056D9145C22572890037AFF2/$file/tn_eefv- 6ymdw7.jpg SRÜ http://et
RG, ükskõik mis nime ta parasjagu kandis, on andnud arvukalt nimekaid vilistlasi teadlasi, poliitikuid, loomeinimesi. Nt muusikud: Arvo Pärt, Kuno Areng, Valve Lepik, Hans Hindpere, Harri Ilja, Aino Külvand, Uno Kreem, Erich Loit, Tiit Tralla, Uuno Taremaa jt. Tänapäeval leiame tublisid RG vilistlasi tunnustatud tegijate seas nii humanitaar- kui ka reaalteaduste vallas. Nimetagem neist kas või ajaloolasi Enn Tarvelit, Raimo Pullatit, Tõnu-Andres Tannbergi. Veel on selle kooli lõpetanud kirjanikud Raimond Kaugver, Tõnis Lehtmets, Sven Sildnik, kunstnikud Aili Vint, Erika Tammpere, Endel Valk-Falk, 16 http://rakgym.edu.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=109 17 O. Kirss, Rakvere ajalugu, lk 74 18 Mart Kalm, Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997 Kaja Kits-Karm, arhitektid Ado Eigi, Fredi-Armand Tomps, näitlejad Kaljo Kiisk, Kaarin Raid, Rudolf Allabert, Tõnis Rätsep, Liina Olmaru, filmilavastaja, fotograaf
annaabi.ee 
