pakti maade hulgast ei deklameeritud, kõik sujus vägivallata. Seda kõike hakati nimetama Praha kevadeks. Lõpuks otsustas NSVL jõuga sekkuda, kartes seal enda ülemvõimu kaotamist. Breznev ütles sõjavägede saatmise puhul, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal. See avaldus läks ajalukku Breznevi doktriinina. Teised sotsialismiriikide liidrid nõustusid Brezneviga. Tankid sisenesid Prahasse, kus kodanikud panid tankitorudesse lilli, lootes hea sõjaga sõja ja vihkamise lõpetada. Sunniti lahkuma reformieelne juhtkond ja toimusid kokkupõrked ning seati võimule Kremli-meelne juhtkond. Praha kevade lõpp masendas neid, kes lootsid, et nõukogude reziim muutub aja jooksul mõistlikumaks.
Vägede teele saatmise puhul kuulutas Leonid Breznev, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal ning kavatseb seda ka tulevikus teha. nimetatud avaldus läks ajalukku kui Breznevi doktriin. NSVL sekkumist nõudsid ka teiste sotsialismiriikide liidrid, kes kartsid rahulolematuse kasvu oma territooriumil ning olid valmis oma vägedega Praha kevade lämmatamises kaasa lööma. Ainsana keeldus Rumeenia. Prahasse sisenesid tankid. Tsehhid panid tankitorudesse lilli, mida mõni sõjaväelane sõbralikuks vastuvõtuks pidas. Tegelt oli tsehhilastel lootus et hea sõna võidab võõra väe ning et maailm tüdineb sõjast ja vihkamisest. Nii ei läinud ja tankid jäid, toimus ka kokkupõrkeid ja valati verd kuigi kaugelt vähem kui Ungaris. 9. USA tõus ja vastasseis NSV Liiduga Läänemaailma võimsamaks riigiks teise maailmasõja järel muutus USA. Euroopa olisõjas purustatu ja võlgades. USA majandus oli aga õitsele puhkenud
propaganda. Teatati rahumeelselt, et soovitakse katsetada uusi viise kommunismini jõudmiseks. Usuti, et tõesti õnnestub kommunism toimima panna. Moskvast tuli käsk reformid kohe peatada. Kardeti, et tsensuuri ja propaganda kaotamine viib olukorra kontrolli alt väljumiseni ning et „inimnäoline sotsialism“ viib NSV Liidu lagunemiseni. NSVL juht otsustas viimaks „Praha Kevade“ lämmatada ehk jõuga maha suruda. Tankid sisenesid Prahasse. Tšehhid panid tankitorudesse lilli, lootes sellega veenda sõjavägesid rahumeelselt lahkuma. Tankid aga ei lahkunud, nõuti juhtkonna tagasiastumist. Toimus ka ülestõuse, mis suruti jõuga maha. Mõned inimesed surid. See sündmus oli masendav kõigile, kes lootsid, et NSV võim võib aja jooksul muutuda ja leebemaks minna. Kuid NSVL näitas oma tõelist palet. Tegemist oli karmi diktatuuriga, kus kõik muutused on rangelt keelatud. Kõik see süvendas vastumeelsust Nõukogude võimu
kaitsta sotsialismi (st nõukogulikku režiimi) kõikjal ning et NSV Liit kavatseb seda teha ka tulevikus. See avaldus läks ajalukku kui Brežnevi doktriin. NSV Liidu sekkumist nõudsid ka teiste sotsialismiriikide liidrid, kes kartsid rahulolematuse kasvu oma territooriumil ning olid seetõttu valmis oma vägede Praha kevade lämmatamises kaasa lööma. Ainsana keeldus sellest Rumeenia. Prahasse sisenesid tankid. Tšehhid asetasid tankitorudesse lilli, mida mõni sõjaväelane ekslikult sõbralikuks vastuvõtuks pidas. Tegelikult tahtsid tšehhid väljendada oma lootust, et hea sõna võidab võõra väe ning et maailm tüdib sõjast ja vihkamisest. Paraku osutus see lillelapselik lootus asjatuks, tankid ei lahkunud, küll aga sunniti lahkuma Tšehhoslovakkia reformimeelne juhtkond. Toimus ka kokkupõrkeid ja valati verd, ehkki kaugelt vähem kui 1956. aastal Ungaris. Nõukogude diktaadi järgi ametisse seatud uued
annaabi.ee 
