eestlasliku ja kodumaise heliga. Eestit iseloomustavad maitsed(maitsmismeel) Sealiha Kama Tanguvorst, verivorst Sült Mulgikapsas Saaremaa vesi Miks ma just need maitsed välja tõin? Need toidud on minu jaoks väga maitsvad ja ma arvan, et paljudele teistelegi meeldivad need. Just need toidud on Eestis kujunenud traditsiooniks pühade ajal. Näiteks igal jõulul söödakse erivenates peredesseapraadi, verivorsti(tanguvorsti), mulgikapsast ja sülti. Kama on kujunenud Eestis rahvusmagustoiduks, mida peaks saama iga väliseestlane.
puhkudel toiduks valmistati ja millised olid üldse toitumistavad pühade aegu. Kõigepealt on juttu tol ajal nääridest, tänapäeval siis jõuludest. Aastavahetuse pühade pühitsemist alustati toomapäeval (21. dets.) ja lõpetati 6. jaanuaril. Rohkesti söödi liha, kas keedetuna või ahjus küpsetatuna. Liha juurde anti kartuleid, kapsaid. Lastele keedeti ube ja herneid. Tingimata valmistati tanguvorsti. Kardeti äpardust sigadele kui vorstid laual puudusid. Vorsti söömine tähendas majasse õnne toomist. Pühadeleivad erinesid argipäevaleibadest oma erilise kuju poolest. Üldiseks kombeks oli näärileibade kaunistamine ja nendele mitmesuguste kujude andmine. 2 Küpsetati rukkileivataignast kuhikukujulisi leibu. Siis küpsetati seakujulisi leivapätse. Leibu kasutati
Sissejuhatus Mina valisin teemaks verivorsti. Ma valisin selle teema, sest mulle väga meeldivad verivorstid, kuigi ma eriti ei tea midagi nendest, seega saan natuke vervorstidest teada. Verivorsti päritolu Verivorsti ja muude vere ja liha toitude päritolumaaks peetakse Keekat, kus neid on mainitud juba 5000 aastat tagasi. Eestisse jõudis verivorst rootslaste ja lätlaste kaudu, kes tutvustasid seda vastavalt põhja- ja lõuna-eestlastele. Enne seda olid eestlased söönud ainult tanguvorsti, ilma vereta. Verivorsti hakati just talvel sööma sellepärast, et verivorst on väga toitainerikas ja sinna sisse saab panna kõike mida tavaliselt ei sööda (veri) ja mida seega jääb palju järele. Lisaks on verivorst väga kasulik, sest see sisaldab palju rauda, mida organism omastab paremini kui taimetoidus olevat. Samuti sisaldab veri B12 vitamiini. Verivorsti sisu Verivorst koosneb Eestis tavaliselt verest ja tangudest, millele lisatakse tavaliselt ka pekki ja liha
Tehti põhiliselt suppi, looma jalgadest ja peast sülti. Vanim liha säilitusviis oli tuule ja päikse käes kuivatamine. Ainult pühateks ja pidudeks panti liha ahju. Eriti hinnati seapekki. Saarlased ja rannikul elavad inimesed said ka sealihale hülgeliha. Mida keedetud ning see järel soolatud. Verd kasutati ka toiduks. Värsket sea ja lamba verd kasutati verileiva, verikookide ja verivorstide jaoks. Säilitamiseks segati seaveri odrajahust käki taigna sisse. Üks rahvuslik toit on tanguvorsti. Neid valmistati erinevalt: verega ning vereta. Mida praegusel ajal on ning mida vanal ajal ei olnud. SWOT mudel Tugevused: Nõrkused: *Söödi seda, mida ise kasvatati. *Puidust nõud ning neid oli ka vähe. *Hoiti kokku kõhu pealt. *Iga ühel oli oma lusikas aga sööginõu oli üks. *Söödi 2 korda päevas suvel, 3 korda päevas *Toit oli üks luine. talvel
annaabi.ee 
