x = l tan . (7.25) Jõud F , mis hakkab koormust nüüd tasakaaluasendi poole tõmbama, on raskusjõu mg projektsioon hälbe sihis. Väikese hälbe korral võime kirjutada F =mg sin . (7.26) Et väikeste nurkade siinused ja tangensid on ligikaudu võrdsed, saame kahest viimasest valemist koormusele mõjuva resultantjõu x-komponendi x Fx = -mg , (7.27) l kui oletada, et koormusele ja niidile mõjuvad hõõrde- ja takistusjõud on tühiselt väikesed. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saame hälbe jaoks diferentsiaalvõrrandi g x(t ) + x (t ) = 0
punkt. Sellist kujutist nimetatakse stigmaatiliseks ehk punktkujuti- seks. Ideaalsed optilised süsteemid on alati tsentreeritud süsteemid. Optiline süsteem on tsentreeritud, kui optiliste pindade kõverust- sentrid asuvad ühel sirgel, mida nimetatakse optiliseks peateljeks. Geomeetrilise optika kasutab ainult paraksiaalseid kiiri ehk telje- lähedasi kiiri. Need on kiired, mis moodustavad optilise teljega väi- kesi nurki, st nurki, mille korral võime nende siinused ja tangensid lugeda võrdseks nurkade suursutega radiaanides. Eseme kujutiseks nimetatakse mõne optilise seadme (ka silma) poolt tekitatud esemega sarnast pilti. Kujutisi jaotatakse tõelisteks ja näivateks. Kui eseme punktist A väljunud kiired koonduvad pä- 3 rast optilise süsteemi läbimist punktis A1 , siis on tegemist tõelise kujutisega. Kui aga süsteemi läbinud kiired näivad lähtuvat ühest punktist A2 , on tegemist näiva kujutisega.
x l tan . (7.25) Jõud F , mis hakkab koormust nüüd tasakaaluasendi poole tõmbama, on raskusjõu mg projektsioon hälbe sihis. Väikese hälbe korral võime kirjutada F mg sin . (7.26) Et väikeste nurkade siinused ja tangensid on ligikaudu võrdsed, saame kahest viimasest valemist koormusele mõjuva resultantjõu x-komponendi x Fx mg , (7.27) l 7 kui oletada, et koormusele ja niidile mõjuvad hõõrde- ja takistusjõud on tühiselt väikesed. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saame hälbe jaoks diferentsiaalvõrrandi
annaabi.ee 
