Iz = m r 2 14 JÕUMOMENT. Fr ja F M = [r F] = [ r ,(Fr + F)] = = [ r Fr ] + [ r F ] kuna [ r Fr ] = 0 , siis M = [ r F ] M = r × F , kus r - jõuõlg F - jõu tangensiaalkomponent JÕUPAARI MOMENT. / F1/ = / F2 / = F M = F l2 F l1 = F (l2 l1) = F l M=Fl IMPULSSMOMENT. L=[rp]=m[rv] r - impulssi õlg p - jõuimpulss dL /dt = M 16
ning arvuliselt võrdne jõu mooduli ja jõupaari õla korrutisega. M=Fl Ainepunktide süsteemi (keha) inertsmomendiks telje z suhtes nimetatakse summat , mille iga liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z . Iz = ∑m r2 3.2.1.Jôumoment.Impulssmoment.Inertsimoment. → → → M = r × Fτ Fτ Jôumoment - , kus r – jõuõlg, - jõu tangensiaalkomponent Impulssmoment – → → → → → L =[ r p ]=m[ r v ] r - impulssi õlg p - jõuimpulss dL /dt = M Kui süsteemi väliseid jõude ei mõju,on nende jõudude moment võrdne nulliga ja süsteemi impulssmoment konstantne.Niisiis,kui M¯=0,siis L¯=const.Seda seadust nimetatakse mehhaniliselt isoleeritud süsteemi impulssmomendi jäävuse seaduseks. Inertsimoment - Inertsmoment ( I ) mingi suvaliselt valitud telje suhtes
ε =1+ χ . Dielektriline läbitavus näitab mitu korda dielektrik välja nõrgendab. Elektrivälja iseloomustavad E(vektor), φ, D(vektor), IP(vektor). 13. Tingimused elektriväljale dielektrikute piirpinnal (õpik, valikuline). 14. Välja arvutamine dielektrikutes (valikuline). 15. Laetud juht. Juht elektriväljas. Juhi pinnal olev laeng pole igal pool samasugune. Suurema pinnakõveruse korral on laengute pindtihedus suurem. Välja tugevus on alati juhi pinnaga risti, tangensiaalkomponent puudub. Laetud juhi pind on ekvipotentsiaalpind, kus kõigis punktides on ühesugune potentsiaal. Kui elektrijuhile anda mingi laeng q, siis jaotub see juhis vastavalt tasakaalutingimustele: 1) Väljatugevus juhi sisemuses on kõikjal võrdne nulliga (E=0). Teisisõnu potentsiaal juhi sisemuses peab olema konstantne. Kui juhi sees on 0-st erinev laeng, siis see laeng eemaldub juhi seest ja juhisisene laeng muutub nulliks (Halliday õpikus on see pikemalt ära ka tõestatud).