· Fe leidub lihas, munades, piimas, maasikates, õuntes, spinatis, tatratangudes jm. 2.4 Naatrim (Na) ja kaalium (K) · Reguleerivad vee sisaldust organismis. · Na hoiab vajaliku hulga vett · K soodustab liigse veehulga eemaldamist. · Na leidub keedusoolas · K kaunviljades, kapsas, kartulis. 2.5 Kloor (CL) · Vajalik maomahla tekkeks. · Vajaliku koguse saab keedusoolast 2.6 Väävel(S) · Kuulub valkainete koostisse. · Väävlit leidub leivas, tangainetes, pastas(makaroni) toodetes, kaunviljades, piimas, lihast, eriti munades. 2.7 Jood (I) · Mõjutab kilpnäärme tegevust. · Joodi leidun kalas, munas, võis, salatis, kohvis, kakaos jm. 3.Süsivesikud · ... vajab organism peamist tööjõuallikatena. · Umbes 65% inimese soojusenergiast toodetakse toidu SV põletamise teel organismis. · SV soodustavad üldises ainevajetuses valikude (V) ja rasvade (R) ökonoomset
peab terve täiskasvanud inimene ööpäevas saama 400 kuni 500 grammi süsivesikuid, raske füüsilise töö korral kuni 700 grammi ja enam. Peamised süsivesikuteallikad on taimse päritoluga toiduained: leib, tangained, jahu, aedoad, herned, kartukid, puuvili, juurvili, marjad jt. Loomse päritoluga toiduainetest sisaldab rohkem süsivesikuidainult piim. Süsivesikud suhkrute näol leiduvad peamiselt puuviljades ja marjades. Teraviljasaadustes, näiteks leivas, tangainetes, jahus, ubades ja kartulis sisalduvad süsivesikud tärklisena. 3
banaani koore välimise poole ja see plaastriga asetada soolatüükale. Kui võrrelda banaani näiteks õunaga, siis on banaanis 4x rohkem proteiini, 2x rohkem süsivesikuid, 3x rohkem fosforit, 5x rohkem vitamiini A ja rauda ning 2x rohkem teisi vitamiine ja mineraale. 1. Banaani kasutamine ravimina Banaan on profülaktiline vahend ja ravi kõrgvererõhu korral. Lisaks soodustab banaan kehakaalu alandamist ja organismi immuunsüsteemi tugevnemist. Võrreldes tangainetes ja leivas olevate rohkete süsivesikutega on banaani suhkrud palju mitmekesisemad, neis leidub sahharoosi, fruktoosi, glükoosi, tärklist, pektiine, mis imenduvad verre kergesti, ja tselluloosi. Viimast on banaanis küllaltki vähe, mis muudab selle võrreldes teiste puuviljadega kergemini omastatavaks. Need omadused teevad vilja väärtuslikuks toiduaineks haigetele pärast operatsiooni, kellel on tüsistusi (mädanikke), samuti ulatuslike põletustega ja onkoloogilistele
lisandumise. Soovitatav tarbida 80% süsiv üldhulgast tärklisena, 10-20% mon- ja disahhariididena. Organism vajab veel ka mitteseeduvaid polusahhariide (tselluloos, hemitselluloos, pektiinained) ning ligniin Suhkrualkohol (ksülitool, sorbitool) Praktiliselt puhas süsivesik on suhkur, enamus tehislikke magusaineid ja tärklis. Üle 75% sisaldavad süsivesikuid ka mesi ja siirupid. 50-75% süsivesikuid on jahus, tangainetes, kuivatatud puuviljas; 40-50% enamikus leiva- saiatoodetes; marjade, puuviljade süsiv sis 10-15%. Loomse päritoluga toiduainetest tulevad süsiv allikana kõne alla piim ja piimatooted; need sisaldavad disahhariidi laktoos Lahustuvad ja lahustumatud kiudained. Kiudainete saamine toidust. Kiudained jaotatakse: vesilahustuvad (pektiinained, kummiained, glükaanid), vees lahustumatud (hemitselluloos, tselluloos, ligniin)
annaabi.ee 
