Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks). Põhiosas vaba tarkvara (esineb erinevate litsentsidega komponente). Aluse pani 1991 tollane Helsinki Ülikooli tudeng Linus Torvalds (praegu töötab Open Source Development Labs'is). Richard M. Stallmani GNU (sealt pärineb suur osa süsteemseid töövahendeid). Andrew S. Tanenbaumi Minix otsene eeskuju ja motiveerija UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid (binary). UNIX'i failidel on tunduvalt enam parameetreid
Mac OS X 10.5 on esimene täielikult 64- bitine laiatarbe operatsioonisüsteem, mis toetab samas 32- bitiseid rakendusi. Mac OS X-i nimetatakse ka suureks kassiks, sest tema varasemate versioonide nimed on enamjaolt tulnud kaslaste järgi nagu näiteks: leopard, tiger, puma ja nii edasi. MAC OS X MÜÜGIKARP KOOS LOGOGA . 4 Linux Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele disketile. MINIX-i lähtekood on avalik ning selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni
loodud BSD, millest on arenenud mitmed Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid. Ent kuna 5 BSD sisaldas Unixi koodi, millele olid tegelikult õigused Unixi projekti rahastanud kompaniil AT&T, kaebas viimane BSD kohtusse. See sündmus vähendas tugevalt BSD edasist arengut ja levikut. (McKusick 1999) 1987. aastal ilmus Hollandi Vaba Ülikooli arvutiteaduse professori Andrew S. Tanenbaumi akadeemiliseks tööks loodud Unixi-laadne operatsioonisüsteem MINIX. Tegelikult oli kogu projekt ajendatud asjaolust, et Unixi uus versioon oli keelanud süsteemi lähtekoodi avalikustamise, mistõttu ei saanud Tannebaum seda enam õppetöös kasutada. Kuigi MINIXi lähtekood oli avatud, ei olnud see mõeldud modifitseerimiseks. (Kikkas 2004:8) 1.2 Linuxi sünd 1991. aastal tellis Helsingi Ülikooli arvutiteaduse üliõpilane Linus Torvalds enda 386-
puutetundlike ekraanidega seadmetel laptopidel, tahvelarvutitel ja telefonidel. (Wikipedia 2013; Microsoft 2013) 2. Linux'i distributsioonid Linux on vabalt arendatav mitmeplatvormiline operatsioonisüsteem, mis põhineb Unix'il. Linux'it saab kasutada personaalarvutitel, sülearvutitel, mobiilseadmetel, tahvelarvutitel, mängukonsoolidel, serveritel, superarvutitel jm. (Wedopedia) 2.1 Üldiselt Linux' operatsioonisüsteemidest Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16- bitine MINIX, mis mahtus ühele ümbrikkettale (disketile). MINIX-i lähtekood oli avalik ning selle muutmine ja levitamine oli lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Torvalds ei olnud rahul MINIX-i litsentsiga, mis lubas MINIX'it kasutada ainult õppetööks. Torvalds viis oma
annaabi.ee 
