laiendamiseks soodne. Prantsusmaa on välja panema 400k armee, mis on Euroopa tugevaim. ,,Kui vägi Brandenburgi läks"- rootslased saatsid küüdimeestena Saksamaale ka arvukalt eesti talupoegi, kellest paljud käid sõjakeerises kaduma. See lause sööbis kauaks rahva mällu ning kujunes koguni rahvapärase ajaarvamise tähiseks. Hispaania pärilussõda, osalevad pooled ja troonipretendendid, sõja tulemused- tandriteks kujunesid Põhja-Itaalia, Hispaania Madalmaad, Lõuna-Saksamaa ja Hispaania. 1700 suri Hispaania kuningas Carlos II järeltulijateta ning pärandas Hispaania Habsburgide valdused Felipe V kes oli Louis XIV noorim pojapoeg. Louis küll nõustus Felipe troonile saamisega, kuid vastupidiselt testamendile kinnitas tema õigust ka Prantsuse troonile. Prantsusmaa kontrolli alla oli langemas pea kogu Lääne- Euroopa
Kandidaadid Felipe V vastu surid enne ära kui Carlos II ise. Leopold I(kes oli varem abielus Carlos II õega) on selleks ajaks, kuis Carols II suri, kolmandat korda abiellunud ja koalitsioon pakub Felipe V jaoks vastaseks Leopold I kolmandast abielust lapse Karli. toetajad: ehk Karl V- Inglismaa, Holland, keiser ja kõik tähtsamad Saksa riigid(teiste seas Preisimaa), Portugal ning Kataloonia Felipe V- Baieri hertsogkond, Kastiilia(Hispaania) Hispaania pärilussõja peamisteks tandriteks kujunesid Põhja-Itaalia, Hispaania Madalmaad, Lõuna- Saksamaa ja Hispaania. Enamik Itaalia riike eelistas jääda neutraalseks. Edu saatis sõjas koalitsiooni: 1703. aastal krooniti ertshertsog Karl Barcelonas Carlos III nime all Hispaania kuningaks. Inglismaa huvid Hispaania pärilussõjas ja nende realiseerumine. Inglismaa sai endale Gibraltari. Põhjasõda, selle tagajärjed. Viieteistaastasena kuningaks tõusnud Karl XII [1697–1718) seisis silmitsi tugeva Rootsi-vastase koalitsiooniga
1701 moodustati Haagis Oranje Willemi/William III juhtimisel suur allianss, kuhu kuulusid Inglismaa, Holland, keiser ja kõik tähtsamad Saksa riigid (sh. Preisimaa) ning Portugal. Allianss seadis omapoolseks troonipretendendiks ertshertsog Karli keiser Leopold I noorema poja (Leopold I oli olnud abielus Carlos II õega, kuid Karl sündis juba keisri järgmisest abielust) ning kuulutas Prantsusmaale sõja. Hispaania pärilussõja peamisteks tandriteks kujunesid Põhja-Itaalia, Hispaania Madalmaad, Lõuna-Saksamaa ja Hispaania. Enamus Itaalia riikidest eelistas jääda neutraalseks. Paavst Clemens XI toetas traditsiooniliselt Bourbone. Poliitiliselt lõhenenud oli ka Hispaania: kui Kastiilia oli Bourbonide poolel, siis Kataloonia toetas Habsburge. Sõja mõlemad osapooled lootsid oma leeri meelitada ka Rootsit, kuid käimasolev Põhjasõda ei andnud selleks võimalust. Edu saatis sõjas koalitsiooni: 1703
annaabi.ee 
