Samuti kujunes probleemiks see, et kõiki katseid ei kirjeldatud piisavalt detailselt ning aeg-ajalt kasutati paralleelselt faagidele ka antibiootikume (Abedon et al., 2011). Venemaal on tehtud faagiteraapia edendamiseks palju katseid inimeste peal. Näiteks Nõukogude Liidus oli 1970. aastatel peamine prioriteet düsenteeria ravimine. Üheks meetodiks selle ravimiseks oli faagiteraapia. Faage sai manustada vedelikuna, tablettidena, kreemidena, aerosoolidena, süstimisega ja isegi tampoonidega. Faage toodeti suurtes kogustes, kuid kuna seda tehti saladuskatte all, siis puuduvad kindlad tõendid faagiteraapia efektiivsuse kinnitamiseks (Abedon et al., 2011). Kasutatud kirjandus Abedon, S. T., Kuhl, S. J., Blasdel, B. G., Kutter, E. M. 2011. Phage treatment of human infections. J. Bacteriophage. 1(2): 66–85. Carlton, M. R. 1999. Phage therapy: past history and future prospects. Archivum Immunologiae et Therapiae Experimentalis 47: 267-274. Matsuzaki, S., Rashel, M., Uchiyama, J
Tasse mitte avada! Ülesanne 5. Vaadelda, joonistada C. diphtheriae ja C. pseudodiphtheriticum’i kultuuridest valmistatud ja Grami meetodil värvitud preparaate. Corynebacterium diphtheriae Corynebacterium pseudodiphtheriticum Ülesanne 6. Hinnata C. diphtheriae toksigeensust pretsipitatsioonireaktsiooni abil geelis. Joonistada ja kirjeldada. Ülesanne 7.. Võtta eraldi tampoonidega nina- ja kurgulima. NB! Difteeria korral võetakse ninalima ninakoopa tagumisest osast, kuna difteeriatekitajad lokaliseeruvad koaanide piirkonnas ja nina-neelu tagaseinas. Tampooni suund on materjali võtmisel ülevalt alla ja mediaalselt lateraalsele, s.t. tampoon liigub mööda ninakoopa põhja suunaga ninasõõrmest kõrvanibule. Külvata tampooniga võetud materjal seerumagari ja šokolaadagari sektorisse. Ülesanne 8
Sellest hoolimata tuleb mõelda ka täiesti stabiilse vereringeseisundi korral põrnarebendile. Avatud kõhuvigastuste korral toimub haava steriilne katmine. Haavas leiduvad võõrkehad jäetakse puutumata (tamponaadi mõju), et nende eemaldamisega mitte põhjustada kontrollimatuid verejookse või soolesisu tühjenemisi vabasse kõhuõõnde (vajaduse korral kutsuda päästeteenistus kannatanu vabastamiseks). Kui kõhuõõs on avatud, kaetakse see niiskete tampoonidega. Väljunud sooleosi või elundeid ei asetata tagasi, vaid asetatakse nii, et nende verevarustus oleks võimalikult vähe häiritud. Kui puudub vajadus patsient teistmoodi asetada, asetatakse kõhutraumaga patsient selili, jalad kõverdatult ja pea veidi tõstetud (vajadusel vaakummadratsile). Seeläbi saavutatakse kõhukatete pingest vabanemine ning valude vähenemine. Patsiendi tõstmiseks võib kasutada kühvelkanderaami. Nii nagu igal traumapatsiendil tuleb ka kõhupiirkonna vigastustega
annaabi.ee 
