neli väikest lapikümarat seemet. Toiduvalmistamiseks tuleb kuivatatud läätsi leotada, sellega väheneb keemisaeg ja paraneb seeditavus. Allikas: Sõukand, R. ja Kalle, R. (koostajad). 2008. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik. Tartu: EKM Teaduskirjastus. http://herba.folklore.ee http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=201 Läätsed (Lens culinaris) kuulusid ka Eesti talupoegade toidulauale − läätsesuppi, -tampi ja -hautist leidis sealt rohkem, kui praegu on tavaks läätsi toiduks tarvitada. Selle väikese kaunviljalise kasvatamine ei ole meie tingimustes aga liialt keeruline, ka toiduks töödelda saab läätsi märkimisväärselt kiiremini kui näiteks ube. Väidetavalt aitasid läätsed ikalduseaastatel talurahva kõhtu täita, sest tegemist on vastupidava taimega, mis annab saaki ka siis, kui kõik muu hävib. Allikas: Mathisen, T. 2012/10. Väärtuslikud läätsed. Ajakiri Mari.
Enne vibreerimist on soovitav kõik vuugid peene, kuiva liivaga osaliselt täita, et vältida kivi servadest kildude väljalöömist. Vibreerivate plaattihendajatega tihendatakse pinda seni, kuni sillutis on saavutanud projektkõrguse ja piisavalt kompaktne. Kogu laotud sillutis tuleks vibraatoriga üle käia, kuni kõik kividevahelised ebatasasused on likvideeritud ja kivide vahel on ühtlased vuugid. Liivapatja saab tihendada ka käsitsi, kasutades tampi ja kummihaamrit, kuid parema tulemuse saavutamiseks on siiski soovitav kasutada spetsiaalset vibraatorit. Kui mõni kivi saab tihendamise käigus viga, tuleb see kohe kõrvaldada ja asendada uuega. 5 8. Lõplik vuukide täitmine Peale liivapadja tihendamist tuleb sillutiskivide vahelised vuugid täita spetsiaalse liivaga. Liivapadjaks kasutatud liiv tavaliselt ei sobi, vuugitäite liiv peab olema sorteeritud ning
Keedeti tähtsamate talutööde lõpuputru. Pidulikke roogade hulka kuulusid tanguvorstid, mida söödi eriti jõulude ajal. Teraviljast tehti ka kama, mida söödi palaval suvel külma toiduna. Kaer säilis halvasti ja seepärast kasvatati teda rohkem looma söödaks. Ainuke kaera toit, mida inimestele kõlbas pakkuda vee ja kaera hapendatud segust keedeti kile ehk kiisel, mida söödi soojalt sulavõi või rõõsa piimaga. Kanepist tehti paksu pudru taolist kanepi tampi. Pruunistatud kanepi seemned tambiti upris jahus. Millele pandi maitseks soola ja sibulat. Kanepi tampi määriti leivale. Kasutati küpsetamisel leiva täidiseks. Söödi ka lihtsalt kartuli kõrvale. Joodi ka kanepi piima, mida saadi kanepi jahule ohtralt vett lisades. 17 sajandil hakati kasvatama nisu. 19 sajandil hakkas talupoja lauale ilmuma nisu tooteid. Nisu tooted jäid, aga pidupäeva maiuseks ja manna puder kisselliga eriliseks peo toiduks. 20 sajandi alguses muutusid
annaabi.ee 
