Aina selgemalt hakkab välja tulema ka kirjaniku inimesekontseptsioon. Tammsaare oli kursis nii E. Zola teoste kui naturalismi teoreetiliste seisukohtadega, mistõttu on küllalt loomulik, et ta neid oma loomingus katsetada tahtis. Naturalism ei olnud aga päris see, mida Tammsaare kirjandusest otsis, niisiis on see vaid üks väike aspekt tema loomingust. Jutustuses "Vanad ja noored", mis ilmus 1903. aastal, tuleb Tammsaare tagasi realistliku elukujutuse juurde, kuid juba väga tammsaarelikul moel. Juba selle looga on selge, et Tammsaare on eepiline kirjanik, kes jutustab konkreetset lugu. Samuti tuleb esile kirjanikule omane anakronism (väärasse ajajärku paigutatu, konteksti nihkesse asetamine) ja peamine vahend selleks - jutustaja. Jutustaja roll ja jutustaja kui tegelane on Tammsaare loomingu oluline ja huvitav aspekt, jutustaja ilmub välja peaaegu igas tema teoses. Ning muidugi tulevad "Vanades ja noortes"
Aina selgemalt hakkab välja tulema ka kirjaniku inimesekontseptsioon. Tammsaare oli kursis nii E. Zola teoste kui naturalismi teoreetiliste seisukohtadega, mistõttu on küllalt loomulik, et ta neid oma loomingus katsetada tahtis. Naturalism ei olnud aga päris see, mida Tammsaare kirjandusest otsis, niisiis on see vaid üks väike aspekt tema loomingust. Jutustuses "Vanad ja noored", mis ilmus 1903. aastal, tuleb Tammsaare tagasi realistliku elukujutuse juurde, kuid juba väga tammsaarelikul moel. Juba selle looga on selge, et Tammsaare on eepiline kirjanik, kes jutustab konkreetset lugu. Ning kuigi vormilt realistlik jutustus, ei tegele see tegelikult niivõrd välise ühiskonna detailse kirjeldamisega (vrdl Metsanurk või Balzac), vaid eelkõige inimsuhetega, inimesega (vrdl Dostojevski). Samuti tulevad esile kirjanikule nii omane anakronism (väärasse ajajärku paigutatu, konteksti nihkesse asetamine) ja peamine vahend selleks - jutustaja
avaldatud ,,Kaks paari ja üksindus" on järgmine jutt , mis kriitikute hinnangul eesti kirjandusmaastikul uuemaid jooni esile tõi- seda on peetud selgeks naturalismi näiteks eesti kirjanduses. Aina selgemalt hakkab välja tulema ka kirjaniku inimesekonttseptsioon. Naturalism ei olnud aga päris see, mida Tammsaare kirjandusest otsis ,see oli vaid üks väike aspekt tema loomingus. Jutustuse ,,Vanad ja noored", mis ilmus 1903. aastal tuleb Tammsaare tagasi elukujutuse juurde,kuid juba väga tammsaarelikul moel.Juba selle looga on selge ,et 8 Tammsaare on eepiline kirjanik , kes jutustab konkreetset lugu. Ning kuigi vormilt realistlik jutustus , ei tegele see tegelukult niivõrdvälise ühiskonna detailse kirjeldamisega, vaid eesotsas inimestega. Tulevad esile ka kirjanikule omane anakronism. Jutustaja roll ja jutustaja kui tegelane on Anton Hansen Tammsaare loomingu oluline ja huvitav aspekt. ,,Vanades ja
annaabi.ee 
