red. 1965 Mari ja Mihkel) · 1956 Tuleristsed (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas) · 1959 Kosilased Mulgimaalt (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel) · 1965 Mari ja Mihkel, ooperi Käsikäes 2. redaktsioon (K. Merilaasi, August Sanga ja Ardi Liivese libreto) Teatri-ja filmimuusika · 1949 S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" · 1950 lühifilmile "Uus elu" · 1954 dokumentaalfilmile "Fr. R. Kreutzwald" · 1955 Eevald Tammlaane näidendile "Raudne kodu" · 1956 filmile "Jahid merel" · 1956 Juhan Smuuli näidendile "Atlandi ookean" · 1957 filmile "Pöördel" · 1964 J. Smuuli näidendile "Kihnu-Jõnn ehk Metskapten" Tunnustused · 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass · 1946 Tööpunalipu orden · 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi- ja interpreteerimistegevuse eest
1955 Käsikäes, ooper 3 vaatuses (libreto Paul Rummo, Kersti Merilaas) 1956 Tuleristsed, ooper 3 vaatuses (libreto Kaarel Ird, Kersti Merilaas) 1960 Kosilased Mulgimaalt, ooper 3 vaatuses (libreto Kersti Merilaas Eduard Vilde ainetel) 1964 Mari ja Mihkel, ooperi "Käsikäes" ümbertöötlus; 3 vaatuses Teatri ja filmimuusika 1949 Muusika S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" 1950 Muusika lühifilmile "Uus elu" 1954 Muusika dokumentaalfilmile "Fr. R. Kreutzwald" 1955 Muusika E. Tammlaane näidendile "Raudne kodu" 1956 Muusika filmile "Jahid merel" Muusika Juhan Smuuli näidendile "Atlandi ookean" 1957 Muusika filmile "Pöördel" 1964 Muusika näidendile "KihnuJõnn ehk Metskapten" Kantaadid 1943 Sõjasarv baritonile, segakoorile, meeskoorile ja sümfooniaorkestrile ("Kalevipoeg") [lõpetamata] 1948 Laula, vaba rahvas ühendkoorile (Debora Vaarandi) [1950 seade meeskoorile klaveri/oreli saatel 1954 Tuhandeist südameist ühendkoorile (Paul Rummo) 1963
Tööprotsessi ajal tegi süstemaatiliselt sakslastega koostööd, viis töötajate keskel süstemaatiliselt läbi nõukogudevastast profašistlikku agitatsiooni, ei võtnud teatrisse tööle nõukogude patrioote, kes naatasid okupatsioonivõimude käes, kirjutas Haridusdirektooriumisse laimava õiendi teatri tööst sõjaeelsel perioodil. Koostöö eest autasustasid Saksa okupandid Kalmetit kaks korda rahalise preemiaga.” Vähe sellest, Kalmet olevat Saksa okupatsiooni ajal Sütiste, Tammlaane, Jaan Mürgi (näitleja) ja Kangro- Pooli vastu tunnistusi andnud, kes olid tol ajal siis nõukogude meelsust üles näidanud. Siiski siis pigem oli Kalmeti näol tegu apoliitilise inimesega, kes langetas otsuseid teatri huvidest lähtudes. Teda huvitas elus ja tõhus teater. See, et teatriga kaasneb enamasti arutelu ühiskonna ja inimese üle, teda arvatavasti ei kurvastanud.
kirjutama ja realistlikus hoovuses kesksemat rolli mängima. Artur Adson (1930ndate näidend ,,Lauluisa ja kirjaneitsi" tuntuim). Juhan Sütiste allegooriline piibli põhjal draama näidend ,,Jumala mäss" (1933). Karl August Hindrey,,Raidalu kirikumõis" (1935) psühholoogiline realism avaldus draamas. Evald Tammlaan kerkis esile 1930ndate lõpu poole, koostöös lavastaja Priit Põldroosiga (tegutses Tallinna töölisteatris). Valge lagendik" (1937) ja ,,Raudne kodu" (1938) Tammlaane tuntuim. Eriti tähtis koostöö Andres Särev eesti kirjanduse dramatiseerija. Särev lõi traditsiooni, kuidas proosatekstist teha draamatekst. Publik vaatas tollasel ajal A. H. Tammsaare ja Särevi koostöös ,,Härra Mauruse I järgu koolis" (1935). Ja Lutsu ja Särevi koostöös ,,Kevade" (1937 Draamateatris). Suure dramatiseerimise aeg. See mõjutas ka algupärast draamakirjandust, mis ei pääsenud kogu aeg löögile. Hugo Raudsepp (1883-1952) oluline 1920-1930ndate draamas
annaabi.ee 
