(Tamminen, Räsänen 2006: 368) Kuidas oma last vanemad näevad ja mida temalt ootavad, on ühed tähtsamatest teguritest, mis lapse psüühilist arengut mõjutavad. Lapse psüühilise seisundi uurimine ja hindamine ei ole üksnes spetsialistide pärusmaa, vaid siinkohal peaksid koostööd tegema ka lapse vanemad ja perekond. Koostöö eesmärgiks on lapse seisundi parem mõistmine ja teadvustamine tema perekonnale. (Tamminen 2006: 196) Tammineni (2006: 196) järgi sisaldab varajane sekkumine lastepsühhiaatrias: a. vanemate/perekonna lastepsühhiaatriline intervjuud (lapse saamine, rasedus, sünnitamine, lapse varajased arengustaadiumid, kiindumus- ja hoolitsussuhete kvaliteedi hindamine) b. lapse arengutaseme, omaduste ja potentsiaalse arengutaseme hindamist (mitmesugused meetodid, hindamisskaalad) c. lapse ja tema vanemate suhete uurimist (nt videotehnika).
Sotsiaalsete oskuste arenemine on kõige edukamalt võimalik kollektiivis, kus nii täiskasvanud kui lapsed kogevad, et neid väärtustatakse, kuulatakse ära ja kus on võimalik probleemidest avalikult vestelda. Niisuguses kollektiivis realiseeruvad õpetajate omavaheline toetus ja ühine vastutus. Tunnete käsitlemist on samuti oluline õppida ja lubada ka negatiivseid tundeid nii, et nendega ei kahjustata ennast ega teisi. Lastepsühhiaatri Tuula Tammineni sõnul on tunnete äratundmine ja nende juhtimise õppimine lapse tulevase elu aspektist vähemalt sama tähtis kui teadmiste omandamine. Tunded on inimestevahelises vastastikuses mõjus, mis kujutab endast suures osas tunnete jagamist, reguleerimist ja kokkusobitamist, kesksed. Kui tunded on kadunud, ei teki moraali ega empaatiavõimet. *Õpilaste oma tegevus on kiusamise vastases toimimises tähtis. Õpilased teavad palju paremini kui täiskasvanud, mis koolis toimub. Õpilaste
kollektiivis, kus nii täiskasvanud kui lapsed kogevad, et neid väärtustatakse, kuulatakse ära ja kus on võimalik probleemidest avalikult vestelda. Niisuguses kollektiivis realiseeruvad 11 õpetajate omavaheline toetus ja ühine vastutus. Tunnete käsitlemist on samuti oluline õppida ja lubada ka negatiivseid tundeid nii, et nendega ei kahjustata ennast ega teisi. (Tallinn, Koolikiusamine) Lastepsühhiaatri Tuula Tammineni sõnul on tunnete äratundmine ja nende juhtimise õppimine lapse tulevase elu aspektist vähemalt sama tähtis kui teadmiste omandamine. Tunded on inimestevahelises vastastikuses mõjus, mis kujutab endast suures osas tunnete jagamist, reguleerimist ja kokkusobitamist, kesksed. Kui tunded on kadunud, ei teki moraali ega empaatiavõimet. (Tallinn, Koolikiusamine) Õpilaste oma tegevus on kiusamise vastases toimimises tähtis. Õpilased teavad palju
annaabi.ee 
