Pargi väärtuslikem osa on aga põline tammik.(Ungern-Sternberg...) Allee kõige jämedama pärna ümbermõõt on 4,15 meetrit ning tema tüves on tühimik, millesse inimene vabalt ära mahub. Allee ja järve vahele jääb looduskaitse all olev Erastvere tamm (ümbermõõduga 3,50 m), mis on istutatud arvatavasti 1806. aastal. Seega on ta üle 200-aastane. Dr. Reim (metsateadlane, kes uuris sealset taimestikku) kirjeldas tammikut 1923. aastal: tammik on rajatud 5253 aasta eest istutamise teel põllumaale. Ridade kauguseks on võetud 6 jalga, taimede kaugus 5,5 jalga. Mulla pealmine kiht on struktuuriline kollakaspunane liivakas savi, madalamatel kohtadel selle all leeteliiv. Tammikut kaitsevad kuusehekid, mõisa-hooned ja vanemad puud. Alusmets on ära raiutud, ainult üksikud 1 m kõrgused vahtrad on alles, vähesel arvul leidub sõnajalgu.
Seda peetakse üheks ilusamaks looduslikuks tammepuistuks, kus ligi pooled puud on sirgetüvelised tammed. 1 Mihkli Tammik Mihkli tammik (Mihkli hiietammik) on kaitsealune tammik Pärnumaal, Koonga vallas. Tammik võeti kaitse alla 1957. aastal (Mihkli tammiku kaitseala, pindala 132 ha). Mihkli looduskaitseala asub Mihkli külas ning see on loodud kaitsmaks uhket tammikut ja sellele omast liigilist mitmekesisust. Mihkli tammik on üks Eesti võimsamaid tammepuistuid. Suurima tamme ümbermõõt küünib siin 383 sentimeetrini ja kõrgus 23 meetrini. Puistu vanust on hinnatud ligikaudu 250 aastale. 1978. aastal tehtud uuringute kohaselt peaks tammik pärinema umbes 1750. aastast. Tol ajal kuulus ta Keblaste mõisale. 2 Tammiku teke
Sügise poole koguneb parvedesse, kus siis ühiselt toitu otsitakse ja varutakse. Vanasti otsis pasknäär sageli putukaid hobusepabulatest, mis pole tänapäeval kahjuks enam võimalik. Taoline sita sees sonkimine ongi talle nime näol oma jälje külge jätnud. Teine talle tuntust toonud fakt on tammetõrudest toitumine. Pasknääri nokk on kohastunud jagu saamaks tõru kõvast kestast ja seda siledat silindrit kindlalt kinni hoidma. Iga pasknääri territooriumil ei pea oma tammikut olema, kuid see tuleks talle kasuks. See lind, kel tammesid läheduses ei kasva, peab oma talvetagavarad kaugemalt vedama, sageli isegi paari kilomeetri kauguselt. Vaenlased. looduslikud vaenlased on kullilised ja varesed ning öisel ajal öökullid. Saksamaal ja Austrias on pasknääre kütitud, sest pasknäärid söövad väikeste värvuliste mune ja poegi. Pasknääre on ka toiduks tarvitatud: Saksamaal on jahimehed teinud pasknäärisuppi. Elukoht
1944 Sinimägedel, 17.09.1944 Avinurmel ja 19.11.1944 Sõrve sääre tippus. Kõige ägedam koht kogu filmis oli Avinurmel kus võistlus käigus tunti vastase mõlemal poolel ära kui oma rahvuskaaslane, laskmine peatati ja kohkunud Nazi Saksamaa sõdurid jalutasid oma varjunditest minema ilma, et punaarmee eestlased neile kuuli kannikasse laseks. Kuid ega kogu film lahinguväljal ei kesta, vahepeal järgneme tegelasele nimega Jüri Jõgi Tallinnase kus ta külastab ühe tema tappetud õde Aino Tammikut, et edastada mehe viimane kiri küüditamisest, tee peal näeb ta Märtsi pommitamise rüsudes Tallinnat ja Jüri ütleb, et neile punaarmees valetati, et sakslased olevat teinud. Samuti aitab meile Jüri näidata ebavõrdsust, korruptsiooni ja allutamist Nõukogude võimule läbi ähvardamiste kui NKVD teeb Jürist kopputaja( küüditajate ja muude Moska nuuskurite hüüdnimi) , Saaremaal näeme taas kommunistide kurjust kui süütult sund mobiliseeritud poisid
maakondade liidu moodustatud nõukogu. Detsembriks 1926 valmisid vapikavandid. Tartumaa vapi algne kujundus oli järgmine: "pool põiki üle kilbi laineline pael, ülewal täht, all tamm. Wärwid: põhi kollane, pael sinine, täht hõbedane, tamm roheline. Pael kilbil tähendab Emajõge, mis maakonna poolitab, täht tuletab Tartu ülikooli meele, mis kultuuri ja hariduse Eestis laiali laotab, kuna tamm rahwalauludes Emajõega ühtewiisi tuttawat Taara tammikut kujutab. Et ülikool rootslaste poolt asutatud, on põhiwärwideks Rootsi sinine-kollane wõetud." Kujunduse kinnitas peatselt Tartu maakonnanõukogu, juulis 1930 Tartu maavolikogu ja oktoobris 1930 ka Vabariigi valitsus. Tartumaa vapi tänapäevane kujundus pärineb arvatavalt Günther Reindorffilt ning kinnitati Riigivanem Konstantin Pätsi otsusega 5. veebruaril 1937 maakonnavappide ühtlustamise käigus.
prokuröri tegevust reguleerivatest õigusaktidest. Tammik kutsuti 03.02.2017 Riigiprokuratuuri vestlusele. Vestlusel selgitati Tammikule täpsemalt tema töös esinevaid puudusi ja anti tähtaeg (03.04.2017) puuduste kõrvaldamiseks. Teda teavitati ka sellest, et kui puudusi ei õnnestu kõrvaldada, tuleb tal siirduda abiprokuröri ametikohale, mis vastaks tema teadmistele ja oskustele paremini. 03.04.2017 toimus uus vestlus, kus Riigiprokuratuur teavitas Tammikut, et puudused on kõrvaldamata. Vestlused protokolliti ning Tammikule anti võimalus 3 päeva jooksul protokollidesse omad parandused esitada. 19.04.2017 vabastas Riigi peaprokurör käskkirjaga nr RP-3-1/17723 Edela ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Martin Tammiku avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 lg 1 alusel prokuröriteenistusest alates 03.05.2017. Käskkirja põhjendati järgmiselt: “Martin Tammiku töös esinevad järgmised puudused. Puudulikud teadmised
annaabi.ee 
