veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa ,,üksi härgi ja lehmi neli tuhat, arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange." Linnus jäi tookord vallutamata, kuid 1216. aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks hiiepaigaks. Tori kandist pärit kirjanik Andres Saal on sellest salarajast rääkinud ka oma rahvusromantilises romaanis ,,Vambola." Eesti muuseumraudtee säilitab kunagi Eesti kitsarööpalisel raudteel liikunud vedureid ja vaguneid. Muuseumi kollektsioonis on kokku 64 vedurit-vagunit ja lisaks veel hulk muud huvitavat raudteega seonduvat. Kitsarööpalise raudtee lugu on üks omapärane lõiguke meie ajaloost
sisekülg oli oli hoonestatud juba 14. sajandil. samal sajandil või järgmise sajandi alguses ehitati lõunaeeshoovi läänemüüri vastu poolkeldri ja primitiivse kerishüpokaustahjuga kivihoone (13,9 x 9,8 m), mis 15. sajandi lõpus või 16. sajandi alguses ühendati üheks tiivaks põhja pool asunud hoonega. Liivi sõja ajal ümbritsesid venelased linnuse eeskaitsevööndiga, mis paiknes põhja-, ida- ja lõunaküljel asuvatel oosidel, koosnes ränikividest, palkidest ja tammepakkudest. Selliselt haarati umbes 4,5-hektariline territoorium. 1581. a. linnuse vallutanud rootslased rajasid põhja- ja lõunaküljele bastionid ning tegid rea ümberehitusi: paksendati läänemüüri, pealinnuse läänetorni idaküljele rajati paraadtrepp, rekonstrueeriti ka lõunatiiba. Linnus hävis Poola-Rootsi sõjas (1602-05). Väheseid tervena säilinud ruume kasutasid Rakvere mõisnikud hiljem majanduslikul otstarbel, enamik
Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa „üksi härgi ja lehmi neli tuhat, arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange.“ Linnus jäi tookord vallutamata, kuid 1216. aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks hiiepaigaks. Tori kandist pärit kirjanik Andres Saal on sellest salarajast rääkinud ka oma rahvusromantilises romaanis „Vambola.“ 6 KOKKUVÕTE Pärnu on tuntud kui suvepealinn ja kuulus turismilinn. Pärnul on omamoodi huvitav ajalugu mis on üsnagi huvitav. Pärnu maakonnas on kohti ja vaatamisväärsusi, mida tasub kindlasti külastada
vineeri tootmiseks ja nii edasi. Puit on sitke, kõva, vees seismisel muutub järjest hinnalisemaks ja ülikõvaks ning kõliseb pihtakoputamisel nagu päris raud. Musta tooni annavad rauaühendid, mis kogunevad tammepuitu seal olevate parkhapete mõjul. Niisugust puitu kutsutakse mustaks tammeks. Musta tamme loetakse väärispuuks, mida kasutatakse tarbekunstis. Koor sisaldab rohkesti tanniini (10% ja rohkem). Vahemeremaadel kasvavatest korgitammedest (Quercus suber) saadakse korki. Tammepakkudest on tehtud ka tänavasillutisi, et raudratastega sõidukid ei häiriks oma müraga linlasi. Hindamatu väärtusega olid aga tammelauad sõjalaevade ehitamisel. Ühe keskmisest suurema laeva ehitamiseks kulus aga üle 1000 tammetüve, sest kirvega tahudes sai tüvest ainult ühe paksu plangu. Kogu see puit raiuti aga lähiümbruskonna metsadest. See piiras tammede levikut. 10 5.1. Veinivaatide valmistamisest
annaabi.ee 
