Lõpuks moodustati ühisbüroo Wolffeldt, Nürnberg & Siinmaa, kelle ühistööna supelasutus lõpuka ka ehitati. 7 Professor Tammekannu villa Tartus (1932) Geograafiaprofessor August Tammekannu villa projekteerimise kohta on Aalto fondis lisaks arvukatele joonistele säilinud ka hulk kirjavahetust. Kui 38-aastane August Tammekann oma maja ehitama hakkas, teadsid Tammekannud kindlalt, et see peab tulema niinimetatud ,,uus-asjalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terassiga. Tammekannud tahtsid suhteliselt väikest maja korruse pindala pidi olema umbes 135-140 m2 . Noore perekonna soovid olid väga detailsed. Ruumid jagasid nad korruseti ise ära, koguni tolmulapikapikesed olid tellimuses kirjas, rääkimata uste ja akende kujust. Alumise korruse keskseks ruumiks oli algusest peale avar elutuba suure aknaga aeda
1930ndate aastate alguses tegid peaaegu kõik eesti arhitektid läbi lühiajalise „Valgete villade perioodi“. Arhitektuurseteks märksõnadeks said lihtsus, silepindsus, vormivabadus ja -selgus, ruumide õhu- ja päikeseküllasus, konstruktiivne ökonoomsus ja uued materjalid, dünaamilised vormid. Töö tellijaks oli geograafiaprofessor August Tammekann. Töö telliti Aalto käest proua Tammekannu eestvedamisel, kelle arvates tol ajal ei osanud eestlased õigesti kohvigi keeta. Tammekannud soovisid maja, mis oleks funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Kõik soovid olid kirjeldatud väga detailselt, millest väljendus ka perekonna selge huvi moderniseerumise vastu. Taheti kõiki uusi, moodsaid vidinaid. Palju detailseid soove muutis Aalto tööd üsna
sellest allpool asetsevast kaminast. Kuid akna-alune kamin elutoa jäi ehitamata, kuigi tehti isegi õhukanal. Aalto esimestest eskiisidest ja kirjavahetusest selgus, et kamin oli põhiline osa, loomaks ühenduse aia ja põhieluruumi vahele. Fassaadid on projekteeritud siseruumidest lähtuvalt, omades seetõttu küllalt eriilmelisi aknaid. Hoone tänavapoolsel küljel lisanduvad bergalo ja garaaz. Autogaraazi ehitas juurde kunstnik Kasemaa majale juurde, Tammekannud ei soovinud garaazi ehitata kuna ei olnud plaanis neil isiklikku autot osta. Hoone fassaadid on valged, vundament hall, avatäited helehallid. Interjööris domineerib samuti hele koloriit: valged seinad ja helebeezid uksed. I korrusel on männilauast lakitud põrandad, II korrusel värvitud laudpõrandad. Hoones on kasutatud Aalto enda kavandatud ja teisi Arteki toodetavaid mööbliesemeid. Aastal 1940 Tammekannu pere põgenes Soome ja maja jäeti tuttava kätte, aga
annaabi.ee 
