heidetud lant tamiili veab. Statsionaarrullid on kas vasaku käe kerimisega või parema käe kerimisega. / Kalastaja Käsiraamat, lk 63/ 4.3 Spinningu tamiil Spinningunööriks kasutatakse tänapäeval eranditult suure tõmbetugevusega odavat sünteetilist nööri, nn. tamiili. Statsionaarrulli kasutamisel peab tamiili jämedus olema 0,25-0,35 mm. Jämedam tamiil võib ebameeldiva sasi moodustada. Roteeriva rulliga kalastamisel piisab 0,4- 0,5 mm läbimõõduga tamiilist./Kalastaja käsiraamat, lk 65/ 4.4 Lant Landid jagunevad pöörlevateks ja võnkuvateks. On helendavaid ja helisevaid lante ja kala- ning konnaimitatsioone (vt. joon 4). Kasutatakse ka rakiseid prepareeritud väikekaladega ja elussöödaga. Millised neist valida sõltub aastaajast, veekogust, ilmast ja paljudest teistest teguritest. /Kalastaja käsiraamata, lk. 66/ Joonis 4 Lant Landikonksud
Seda tabelit pole kindlasti vaja lisada pillidele, mida kasutavad kohalikud, see on pigem turistide jaoks. Pilli alumine osa ehk kõlakast – kausja kujuga puu, mille sisse on puuritud umbes kümmekond väikest auku. Kõlakasti katavad kalasoomused. Kõlakasti sisse on pandud ka nael, mille küljest hakkavad jooksma kaks keelt. Keelte ja kõlakasti vahele on pandud väike puutükk, hoidmaks keeli pillist eemal. Üks keel koosneb umbes kümnest peenikesest pinguletõmmatud tamiilist. Need tamiilid olid omavahel ühtseks tehtud mingisuguse musta ainega, mis nad just kui kokku liimis, kuid mängides see aine pudiseb ning keelte haakuvus halveneb. Kokku on minu pillil kaks keelt, mida saab üleval pilli kaela küljes olevatest häälestusnuppudest pinguldada või lödvestada. Tegemist on väga õrga ning kergesti puruneva pilliga. Näiteks minu pilliga pole enam võimalik mängida, kuna keeled pole
Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Tugeva ja suure kalana tal looduses vaenlasi pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustiku tasakaalus. Rahvapäraselt kutsutakse haugi ka vetehundiks. Liigi kirjeldus Haugi keha on omapärase kujuga kere on pikalt ühekõrgune ja ka ühelaiune, pea suhteliselt pikk, pardinokataoliselt lapergune. Haugi suu paljudel luudel on teravad hambad,mis saavad jagu ka kalamehe õnge tamiilist. Avar neel ja avarad lõpusepilud võimaldavad üsna suurt saaki neelata. Silmad suhteliselt suured, paiknevad pealae lähedal, kaitstud luuvõlviga. Kehal on väikesed ovaalsed, ainult haugile omase kujuga soomused. Värvuselt on ta suurepäraselt kohastunud eluks veetaimede keskel. Selg koos pea ülapoolega on üldiselt mustjasroheline, küljed heledamad, oliivrohelised või rohekashallid, kollaste täppidega või põikvöötidega, kõht ja kurgualune valge või kollakasvalge
annaabi.ee 
