tekitamine, peab tekkima soov lugeda ka teisi artikleid. See ülesanne on hästi täidetud, kuna intervjueeritavad on tuntud inimesed ning käsitletud on laiu ja üldist huvi äratavaid teemasid. Neljas vaatluse all olevas artiklis on ilmunud järgmised mälestuslood: ,,Aatemees ja muusik Leonhard Neuman 125" (4/2010), ,,Gerta ja Theodor Reinholdit meenutades" (1/2011), ,,Kirjastaja ja fotokunstnik Carl Sarap" (1/2011), ,,Uno Tambre 100. Muusikuteest, elukatsumustest, omaaegsetest kolleegidest ja õpilastest" (1/2011), ,,Eesti kunst paguluses. Hans Tsirk (1899 1987)" (1/2011), ,,85 aastat sünnist Patrick von Glasenapp" (2/2011), ,,Eesti kunst paguluses. Endel Kõks (1912-1983)" (2/2011), ,,Poetess Reet Post laulab väikesest Viljandist" (2/2011), ,,Roman Toi 95. Mulgimaalt pärit Laulutaadi juubeliks" (2/2011), ,,Harald Nugiseks 90" (3/2011), ,,Villem Ernits 120. Karsket keeletarka
1939 avatud Draamakeldris mängis kvartett Riho Järvi (v), Uno Värk (ak), Georg Metssalu (dr, vok) ja Teofil Maiste (kl), keda varsti asendas siis veel tundmatu Raimond Valgre. John Pori lahku- des vabaks jäänud kohal Estonia Valges saalis mängis sama K. Strobeli orkester, ainult ilma oma senise juhita – K. Strobeli asemel asus juhi kohale orkestri pianist Priit Veebel. Glorias hakkas mängima Four Swingers – Enn Kandvere (v), Uno Tambre (kl), Uno Elts (k, vib, ak, kl) ja Elmar Kruus (dr), kellest peatselt pärast Viktor Ignatjevi (kb, k, vib) ja Herbert Kulmu (cl) lisandumist sai Six Swingers (vt foto 50). Ansambliga koos töötas ka lauljanna Inge Põder. Viimast võibki pidada selle aja vaieldamatult parimaks restoraniorkestriks, kes mängis võrdselt hästi nii svingi kui meeleolumuusikat (Mutsu 1991: 70). Raadios toimusid regulaarsed tantsumuusika 153 ülekanded, mis juhul, kui mängis Kuldne 7,
käsitlenud 1920. aastate alguse Valga linnavalitsus Tallentsi otsust üldse linna poolitamisena, vaid leidis, et selle alusel jäi kogu Valga linn Eestile, kuna Luke alev pole kunagi linna osa olnudki. Sellest tulenevalt aga leiti, et kõik Läti poolele jäänud Valga linna talud ning muud liikumata varad peaks kuuluma Eesti Valga omandisse.25 Läti poolele jäänud varadest pidi linn siiski loobuma.26 Kaotatud maade asemel taotles linn riigimaade hulgast varem Kaagjärve mõisale kuulunud Tambre kõrtsi ja selle ümbruse maid, mis tänapäeval suvilarajoonina juba linna piiresse jäävad.27 Piiri paikapanekuga sattus löögi alla Eestis asuva Valga maakonna tulevik. Kuna sõja ajal välja kuulutatud maakonnast jäi suur osa Läti Vabariigi territooriumile, siis allesjäänud moodustis oleks olnud liiga väike iseseisva maakonna jaoks. Siiski pidas verinoore riigi valitsus oluliseks piiriäärse eraldi maakonna olemasolu. Vabariigi Valitsuse 1920. aasta 6.
annaabi.ee 
